Orissaare Ajaloo Virtuaalne Arhiiv

ORISSAARE AJALOO VIRTUAALNE ARHIIV

Huvipakkuva materjali leidmiseks on mitu võimalust:
1. kirjuta sõna parempoolsesse kasti "Otsi arhiivist" ;
2. kui huvitab kindel valdkond, näiteks kaardid, siis vajuta TEEMADE all vastava märksõna peale;
3. kõigi materjalidega tutvumiseks vaata "Kogu arhiiv".

esmaspäev, 25. aprill 2011

samad inimesed Maasi kohtus (1886-87)

Paarikümmend kohtuprotokolli läbi vaadates  http://www.history.ee/vallakohus/maasi/list.html,
tundub et samad inimesed üritavad kohtus oma ...


Protokoll Aleksei Oleri nõudest Vässa koha pärimise õiguse asjas.
26.09.1886:15

Siis astusid Vohma külast Vässa peremehe Tonis Oleri poeg Aleksei Oler ja tema esimene lesk naene Marja kogukona kohtu ette selle puumaa pärimise öiguse pärast. Oler tahab sellest puumaast poolt endale pärida. Ja Maasi kogukono kohus möistis et Aleksei Oleril ei ole praegus miski sugust pärimise öigust selle talu koha nr 84 üle enne kui see talu koht saab täieste selgeks maksetud kroonu kassase 1050 rubla, siis vöib selle talu kuha peale öigust saada Aleksei Oler oma iso lubamise järele kui riigi seadus seda lubab, ja kui Domainen valitsuse kohus luba anab seda talu kohta pidada Valla pea kohtumees Aleksei Jurkatom kohtumees Ivan Kask Tunnistus Maasi kogukonna kohtus sel 26 Sep. k.p1886. a. Siis astus endine Maasi valla pea kohtu mees Mihail Kask kogukonna kohtu ette ja tunnistas. Sel 1883. a siis kui Vässa puumaa nr 84, peremees Toomas Oler oma talu kuha pärast seda ostu kontrahti on läinud linnast esimest korda trahtma, selle pääva hommiku tuli tema valla pea kohtumehe juure, ja see küsis tema käest, kellele sina tahad oma kohta osta. Ja tema ütles: "Mina ostan selle kuha oma vanema poja poegatele. Ja pea kohtu mees ütles temale ehk on sool miski kavalust selle asja sees. Aga tema ütles: "Jumala ja inimeste ees panen mina omad käed kogu, ja tunnistan, et mool ei ole mitte miski kavalust sest mina ostan selle kuha oma poja poegadele." Seda tunistab endine pea kohtu mees Mihail Kask. 2. Tunistas Eljar Amer Maasi kogu konna kohtu ees. Sel 26. sept. k.p 1886 a. Sel samul pääval pärast selle, on see Toomas Oler valla kirjutaja Karel Ratturi juures ka need samad sonad ütlenud ja tema on seda pealt kuulnud. Seda tunistab Pisku Pahila külast Eljar Amer 3. Tunnistab valla kirjutaja Karel Rattur. Siis kui Toomas Oler linna läks neid ostu paberid kuulama siis tuli tema meilt läbi ja ütles, ilma minu küsimata: "Mina tahan selle kuha osta oma poja poegadele." Tunistaja Karel Rattur. 4. Tunnistab Toomas Oleri lesk naene Mare, siis kui Toomas on linna läinud neid ostu paberid tooma, on tema kodu ütlenud selle pääva hommiku mina ostan selle kuha oma poegadele, ja esimise poja poegadele.

Valla pea kohtumees Aleksei Jurkatom
Kohtumees Ivan Kask Kirjutaja J. Kärner


Protokoll Aleksei Oleri karistamisest kohtu käsule vastuhakkamise eest.
17.10.1886:20

Siis tulid Maasi kogukona kohtu ette Vohma külast Vässa perest lesk naene Marju oler ja tema mehe vend Aleksei Oler. Selle kohtu möistmise järele on Aleksei Oler pooleks tunniks kinni möistetud selle pärast et tema ei ole mitte vaid jäänud kui kohus teda kolm korda oli keelnud.

Kohtu mees Ivan Kask
Kohtu mees Vasili Viil


Protokoll Marja Oleri nõudest mehevenna Aleksei Oleri vastu laste Vassili ja Melanja Oleri vigastamise ja kiusamise asjas.
01.05.1887:14

Sel ülevel nimetud pääval sai Vöhma külast Aleksei Oler Maasi valla kogukonna kohto ette kutsutud, tema venna lese naese kaeptuse peale selle üle et Aleksei Oler on möödaläinud suvel selle lese naese poega Vassilid rehaga heina kuui pealt maha tömbanud mise läbi Vassili Oler on suurt viga saanud, selle strahviks möistis kogukonna kohus Aleksei Olerili 3 rubla maksu mis Aleksei peab 1. heina kuu päävaks ära maksma. 2) Kaebas Marja Oler kogukonna kohto ees, et sel mööda läinud talvel, on tema tütar Melanja Aleksei Oleriga metsas keinud heinu toomas, siis on Aleksei oma heina koormaga ees ära tulnud ja tema tütart Melanjad järele üksi jätnud, siis on Melanja käest heina koorm ümber läinud, ja kui see on Alekseid happi üüdnud koormad üles töstma, siis ei ole Aleksei teda mitte appi läinud ja on temale kortnud, kui sina laisk vorst mitte ei viitsi koormad hoida siis tösta nüüd üksi üles, selle töstmise läbi on see tütarlaps viga sanud, ja on praegus alles haige maas, selle trahviks möistis kohus Aleksei Olerid 3-ks tunniks kinni.

Pea kohto mees Aleksei Jurkatom
kohto mees Ivan Kask


Protokoll vallakohtu teadaandmisest Aleksei Olerile Vässa talukoha varanduse müügikeelu kohta enne peremeheõiguste kinnitamist.
29.05.1887:15

Sel ülevel nimetud pääval sai Aleksei Oler Maasi kogukonna kohto ette kutsutud ja sai temale teada antud et temal ei ole mitte seni ajani luba antud selle Vässa puumaa pealt oma lubaga miski asia ei vilja eiga miski asja ära müüja, enne kui temal saab Saaremaa maakonna kohtu käsu peale vahe tehtud kes selle kuha peale peab peremeheks jääma.


Protokoll Vässa talukoha liikuva varanduse jagamisest Marja Oleri ja Aleksei Oleri vahel. 23.10.1887:23

Sel ülevel nimetud pääval sai Maasi vallast Vöhma külast Vässa puumaa liikov
vara ära jägatud, ja Marja Olerile, ja tema mehe venna Aleksei vahe tehtud, nii
kui siin protokoolis leida on.
1. Sai köik puumaa voli neile pooleks möistetud, mis nemad ise oma all on
ümber möistnud.
2. Said köik puumaa loomad ära jägatud, ja neile vahe tehtud. Hobused oli: 3
vanad hobust ja üks see aastane varss; Marja Oler on saanud, määra
kodunt todud hobuse eest, ja musta ruuna jäo hobuseks, Aleksei Oler on
saanud vanema korvi ruuna, ja täkut varsa. Veikstest on Marju Oler
saanud 2 lehma ühe kodund toodud lehma asemele, teise jäo lehmaks, 2
noor aastast pulli; 1 aastase pulli ja ühe kevadise vasika. Aleksei on
saanud: 1 lehma, 2 kolme aastast pulli ja 2 kevadist vasikad. Toomas Oleri
naene Mare on saanud: 1 härja, ja ühe lehma, kodunt saadud veikste
asemele. Ühe lehma on Aleksei laadal 13 rubla eest ära müinud, selle raha
möistis kohus pooleks, et see on Toomas Oleri lehma asemele arvetud.
Sellest rahast saab kumki 6 rubla 50 kop. Sigadest saab Marja Oler, ühe
vana sea ja 3 pörsast. Aleksei saab, ühe vana sea ja 3 pörsast. Üks siga
jääb Toomas Oleri naese Marele. Lambad jäävad vanad viisi, iga ühel oma
jägu.
3. Maja kraamist saab Marja Oler, ühe kohevahelmised raud vankri, ja ühed
uued puu rattad, ühe raud talladega ree, ja hobuste riistad on iga ühel need
mis enne üheks hobule tarbes on olnud. Peenemast maja kraamist saab
Marja Oler, 4 öle kibi, ühe pessu kunna, kaks vähemad katelt, kolm kahe
vakast vilja kotti, ühe vee hämbri ühe vanni, ühe taari tünni, ühe kaju, ühe
leiva koti, ühe lüpsiko, kolm piima pütti, kaks kappa, kaks vöi pütti, ühe
liha nöu, ühe kala nöu, kaks vähemad lähkrid, riiete kerst, ühe soe, ühe
kerve, ühe kirka, ühe poiksi, kaks löuku, kaks sönniko hango, ühe hiina
angu sööma lauva alus kopiga, peale selle veel köik soogi ja jooki riistad
ehk nöud, ja veel möned veksid maja osad mis siin veel nimetud ei ole
saavad veel pooleks möistetud.
4. Ühte pruukida on neile, tuule veski mis ka kahe peale paranda on kui see
ette tuleb, leiva löime ja kume tors, ja vee lauvad mis puumaa kuluga on
ostetud, ja saetud.
5. Raha on kahe peale jägada; 200 rubla mis Toomas Oler on sel puumaa ostmise tarbis kroonu kassase sise maksnud, sellest on Ivan Oleril 60 rubla ja Alekseil 60 rubla teenitud raha, ja 80 rubla on puumaa peal korjatud, selle raha möistis kohus pooleks, Marja Olerile jääb 100 rubla, ja
Alekseile 100 rubla.
Siis on Aleksei enne vahe tegemist 2 hobust ära müinud, 54 rubla eest seda raha möistab kogukonna kohus kolmeks,
Nenda, et Toomas Oleri naene Mare saab ühe poole sellest rahast, 27 rubla oma kodunt toodud hobuse eest, aga teine pool 27 rubla on Marjale ja Alekseile pooleks kumki saab 13 rub 50 kop. 40 rubla Toomas Oleri rahast on Väluba kortsimehe kaes laenus olnud mis Aleksei on välja vötnud, ja Leisi maja ostmise tarbeks on 93 rubla antud, mis neile pooleks möistetud on.

Siis on kumagil raha parrida:
Marja Oleril                                                 Aleksei Oleril
kroonu kassase maksetud rahast 100 rubla
hobuse rahast 13 rubla 50 kop                  13 rubla 50 kop
lehma rahast 6 rubla 50 kop                      6 rubla 50 kop
laenatud raha 20 rubla                              20 rubla
Maja ostmise raha 46 rubla 50 kop          46 rubla 50 kop
Teeb summa 186 rubla 50 kop               186 rubla 50 kop

Peale selle saab Aleksei pool talu kuha öiguse isa testamendi järele, ja uued majad saavad Alekseile puumaa pealt ehitud, javunud jäävad Marja Oleri pärida, need majad mis peale oksjoni on ehitud jääb Aleksei pärida.
Et Aleksei Oler sellega mitte rahul ei ole, seepärast saab see asi aulise keiserlikko I Saaremaa kihelkonna kohtu ooleks antud.

Pea kohto mees Aleksei Jurkatom
kohto mees Ivan Kask
kohto mees Vasili Viil

teisipäev, 19. aprill 2011

Teretulemast üritusele

lõik lahingust Orissaare mõisa juures

Natuke teema tutvustust, mida käsitleme neljapäeva õhtul!

Täiendus Saaremaa mässu kohta (1919)

Truumure, Mihhail – 1919. aastal Saaremaa töörahva ülestõusu organisaator Maasi vallas
EFA 300.0-55317

neljapäev, 14. aprill 2011

Karistus: pooleks tunniks kinnimajja (1887)

Protokoll Ivan Vingli nõudest Mihail Alveuri vastu tülitsemise asjas.

09.01.1887:2

Sel üleval nimetud pääval sai Tagavere külast Mihail Alveur Maasi kogu konna kohtu ette kutsutud. Tagavere küla kohtu mehe Ivan Vingli kaebuse järele et see nimetud mees Mihail Alvear otse jöulu pühade aegu tema peale kippunud. Siis möistis Maasi kogukonna kohus Mihail Alveurt pooleks tunniks kinni selle eest et tema pühade aegu oma küla kohto mehega on tülitsenud. 

Pea kohto mees Aleksei Jurkatom
kohto mees Ivan Kask

EAA. 2561-1-2:109p

kohtuprotokoll kui murdekeele näide (1885)

EAA. 2561-1-2:93-93p 
Protokoll Vässa talu suilise Elisaveta Prussi ülesandmisest Vässa Tooma minia Mari peksmisest ja kiusamisest pererahva poolt.
25.10.1885:47
Siis astus 1882/3 aastane Vässa suiline Elisaveta Pruss kogokonna kohto ette ja tunnistas et üks kord on rehe peksmise aega on Vässa Tooma tütar Liisa oma venna Juhani naest Marid käskind rihola vartoma minna ja Toomas Oleri viimane poeg Aleksei on rehe anguga Marile vasto lükand ja on ütend et ma ei taha mitte käsi roiastada sino külge. Siis on vana Tohmas peeni paio vitsa ära toond ja on Alekseiga Marid peksma akand ja Liiso tunnistab et Maril ei ole mitte selle sui kohta süüd nähja olnud ja üle selle ei ole selle süide sees peksi nähja olnud. Siis sai Mari Oler ette kutsutud ja Mari tunnistas et ta 4 kord on Toomas Oleri käest peksa saand, esimest kord veeste aia varava lahti tegemise pärast on ta 3 kord rusikaga löönd. Teinekord on mullikas aia värava ära purund ja raka toovri kallale läind, Siis on Toomas 2 kord puuga piha löönd. Kolmat kord on mullikas öue aia pealt ohjad suhu vötnud mis laps on aia peale jätnud, siis on Toomas ohjad aia pealt kätte vötnud ja ohjadega Marile Abosi kangeste peksnud nenda et selg on sinine olnud. Neljat kord rehe tegemise aega on Toomas jälle peksma akand siis on Mari kepi otsa kinni kargand. Siis on Toomas Mari maha röhunud ja Aleksei on siis Mari ulla alla paede peale maha viskand kus siis Mari on ära joopund (minestand) ja pale on verine olnud. Üle selle on Mari ikka eest ära jooksnud kui ta jälle on ähvardanud peksta. 1885. aastal tuulamise aega on Toomas ütend et ta iga pääv kurati nääb. Siis on Mari ütend et vaimo ennem ükskid ei nää, kus pool ta siis on, siis on Toomas ütend: sina oled see kurat keda ma iga pääv nään, muud kuradid ei ole mitte maa peal. Üks kord on Aleksei ja Liisa ühte vakka vilja läind veski peale panema ja Toomas on Mari ka vägise abi aianud, ja kui Mari on läind siis on Aleksei ülal veskil olnud ja kui naad seda vakka vilja on üles vidanud siis on veski ülalmine uks Mari pihta kukund nenda et suur muhk on peas olnud. Siis kui üks kiri on Riiast tulnud siis on Aleksei Mari poia Vassili karro pidi kätte vötnud ja parde alt läbi ööritand ja poisile suust ja ninast vere välja löönd rusikaga. Teist kord on pea ari Vassili käest maha kukund siis on Aleksei jälle poisi peksnud. Siis tunnistas Vässa Marre Toma naene et selle läbi nendel see tüli on tulnud et Mari on üks kord soola varastand ja seda tunnistab Mari ise ka töeks et ta ühe korra 2 päo täit soola on vötnud mis ta suilise Liisole pidanud andma, see peale on ema tulnud ja on see soola tema käest ära vötnud ja ära puistand. Seda tunnistasid Vässa pere töeks Mari ja suiline Liiso Pruss.

Kogokonna kohto pea Aleksei Jurkotam
Kohtomees Ivan Kask
Kohtomees Vassili Viil

pühapäev, 3. aprill 2011

Koorejaamad Tagaverel (1939) ja Taalikul

Artikkel koorejaamadest:
http://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=28&artid=41636

Suured ja nägusad koorejaamad olid juba 1930.aastatel Pöide ja Valjala piimaühingutel. Hea nägi välja ka Pihtla Piimaühistu Vätta koorejaam. Tagavere koorejaam, üks Eesti moodsamaid, kus oli juba ruumides keskküte, valmis 1939.a.

Kuressaare linnas paiknesid koorejaamad endise Kaarma-Suurevalla vallamaja juures Pärna tänaval, maakonnavalitsuse maja keldris ja Rehemäel. Siit sai linnainimene ka piima osta.

Piim toodi koorejaama tavaliselt hobutranspordiga külakorda
Kui vedajateks olid lapsed, aitasid vanemad inimesed neil piimakanne tõsta. Toodi ka käsikärudega ja jalgratastel.

Et Saaremaa koorejaamad olid väikesed, ostsid nad mõnikord ära mandrimeeste väikseksjäänud sisseseade. Nii töötas veel 1960.aastatel Võhma koorejaamas „Silkeborgi” tehases 1854.a. valmistatud tiivikpastörisaator, mis nüüdseks on jõudnud Imaverre Piimandusmuuseumi. 1950.a. oli Saaremaal 42 koorejaama.

1960.a. oli jõutud niikaugele, et enamus koorejaamu töötas elektrijõul, kusjuures kõrvalistes kohtades toodeti elektrit aurumasinaga. Koorejaamades hakati valmistama ka kaseiini ja juustu.

Varem on koorejaamade juures vastu võetud mune, võid ja rasva piimanormide katteks. Laimjala koorejaamas laaditi patareiraadiote akumulaatoreid, Käeslas käiati vikateid, Uuelõve koorejaamas saeti laudu, Tõnija koorejaamas trükkis Vassili Riis „punast kirjandust”. Mõnes koorejaamas oli metsavendadel pelgupaik. Taaliku koorejaamas väntas Peeter Tooming 1968.a. filmi „Koduküla”.

Meie arhiiv täienes olulise digikoopiaga (1978 lipu heiskamine)

Reedel oli mul aega külastada Saaremaa Muuseumi ja kohtuda sealse muuseumiperega. Ühe jutuaja tulemusel saabus mulle kiri:

Tere taas,

saadan lubatud Orissaare keskkooli poiste 1978. a. kirjutatud üleskutse digikujutise.
SM _ 10649 Ard, Üleskutse Eesti Vabariigi 60. aastapäevaks.
laius 124.0 mm; kõrgus 63.0 mm
üleandja: Laide, Andres

Kogusse registreeritud 30.09. 2010

Bibliograafia - Meie Maa lisaleht Nädalalõpp nr. 7 (96) 20. veebruar 2009

Tervitustega,
Külli Rikas,
Saaremaa Muuseum
tel 4557541
www.saaremaamuuseum.ee

See on digikoopia sellest paberitükist, mida kandis oma rahakoti vahel A. Laide aastakümneid ja andis üle Saaremaa Muuseumile.