Orissaare Ajaloo Virtuaalne Arhiiv

ORISSAARE AJALOO VIRTUAALNE ARHIIV

Huvipakkuva materjali leidmiseks on mitu võimalust:
1. kirjuta sõna parempoolsesse kasti "Otsi arhiivist" ;
2. kui huvitab kindel valdkond, näiteks kaardid, siis vajuta TEEMADE all vastava märksõna peale;
3. kõigi materjalidega tutvumiseks vaata "Kogu arhiiv".

Pühapäev, 27. märts 2011

märgin üles viite

Saaremaa politsei ametnikud ja teenistujad maakonna politsei 4. aastapäeval. Ees keskel: Orissaare politseijaoskonna ülem Ennemuist, Saaremaa Politsei ülem Tilling. Saaremaa 01.1923. EFA.0-41328

Väinatammist vanim foto

Rahvusarhiivi fotode kogus on ülalnimetatud pilt, mis arvatavati võetud enne kui Väinatamm valmis sai - kivid alles veetud (puudub tasanduskate) ning piirdepostid ühendamata. Loogiliselt võttes peaks see foto olema võetud enne 1896 a.

Reede, 25. märts 2011

Lesknaise varanduse jagamine 1886

Lesknaise Marja Ravendi testament.

27.10.1886:25
Siis sai valla protokoli üles vöetud, et Maasi vallast Kavandi külast Andrei Ravendi lesk naene Marja oma vanema tütrega ja tütre mehega mitte heaste korda 
ei saanud. Siis on see Andrei Raaveli lesk naene oma vanema tütrega ja tütre mehega nenda leppinud kui siin alamal protokolis on üles kirjutud.
Nüüd on see Andrusse Raaveli lesk naene Marja oma noorema tütre ja tütremehe juure Ranna küla elama läinud. Ja nüüd sest tänasest paavast saadik jääb see 
Tinnuri rendi koht tema vanema tütre mehele, ja peale sauna maja, köik teised majad mis selle vabatiko platsi peal praegus on, jäävad tema vanema tütre mehe 
pidada, ja peale selle veel liikuvast varandusest nii palju kui siin alas mal, ülevel 
seisab. Ja vanema tütre mees annab siis Marja Ravendile iga aastaseks moonaks niikava kui tema elab, 1. üks vakk odre, 2. kaks vakka rugisid, 3. kaks vakka 
kartuvlid. Peale selle vötab see lesk naene Marja Raavel umast liiguvast varast nenda palju kaso kui temal elamise juure tarvis läheb, ja mis ees tulevas teises 
punktis nimes.
Kui tema noorem tütar ja tütre mees teda surmani aitavad siis pärivad nemad köik seda kaasa vöetud vara, mis siin teises punktis seisab. Aga kui neil vöimalik ei ole 
teda surmani aita. Ja kui see nimetud lesk naene jälle oma vanema tütre mehe juure tahab elama minna, ja kui tema läheb, siis saab tema köik selle liikuva 
varanduse jälle tagasi, mis tema on kaasa vötnud ja mis siin proto kolis 2es punktis on üles kirjutud, üksnes önnetuse läbi katti minemine ja kulla maha arvata. Sest tema vanem tütar ja tütre mees peavad teda öiguse järele, jälle eneste 
juure vötma ja peavad temale leiba andma, kui tema nendega kokku lepib, ja köik oma kaasa vöetud liiguva varanduse tütre juure.Ja kui see peaks olema et see lesk naene ära sureb, ja kui tema väimehed sel ajal 
molemad alles elavad, siis matavad nemad teda kahe peale puu särk saab kahe peale valmistud, ja köik matmise kulu saab kahe pealt toimetud.Vanema tütre mehe kätte jädan liikuv varandus üle pollu platsi ja ülevel nimetud 
majade
1. 5 vakane viljakirst
2. üks 6 vakane viljakirst
3. üks 9 kül.  vilja vaet
4. üks riijete kirst
5. üks 60 toobine ölle nöu
6. üks 25 toobine ölle nöu
7. kaks 3 vakast tõrt
8. üks 20 toobine katel
9. 2 vee torit
10. üks vakane soolu nöu
11. üks vakane vilja nöu
12. vanalased raud rattad
13. vanalased puu rattad kölba üles
14. üks vanalane regi raud tala
15. üks lehm
16. üks lammas
17. 5 vanad võrku ja 2 uut lina
18. 2 nelja toobist lähkrid
19. 2 kannu
20. sööma laud
21. üks käi
22. üks 7 süllane köis
23. kaks vanad oherdid
üle selle veel möni muu veike asi mis ei kirjuta
Köik seda esimeses punktis nimetud vara lubab Andrei Raavelli lesk naene Marja 
oma vanema tütrele ja tema mehele, kui nimad köik omad lubamised täidavad mis 
siin proto kolis on üles kirjutud
2) Andrei Raveli lese naese kaasa vöetud liikov varandus 
1. üks 12 toobine katel
2. kolm vakast kala nöu
3. 2 vilja vaati
4. 46 toobine ölle nöu
5. 1 riijete kast ja reisi laekas
6. kaks kannu
7. kaks vee kappa
8. 1 vöi pütt ja 1 kalapütt
9. üks vann
10. ühed voodid
11. üks iste
12. renni laud
13. üks kala sumi
14. üks vana kott
3) Andrei Ravelli noorema tütre kaasa antud vara mis isa lubamise järele on tema 
kätte antud
üks saun ja sauna vaja
üks lehm
üks lammas
puu sepa pink
üks riiete kerst
üks rijete kast
Pliiti raud, ja raud siurid ja tellis kivid 200 tükki.

Kogukonna pea kohtu mees Aleksei Jurkatom 
kohtumees Ivan Kask 

27.10.1886:25, EAA. 2561-1-2:105p-106p

Pühapäev, 20. märts 2011

Punase Risti teenetemärgi saajad

Eesti Punase Risti teenetemärk
V klass

Vassili Teiss 
Orissaare tuletõrjedivisjoni plk abi
21.02.1940





Vladimir Nellis 
Orissaare tuletõrjedivisjoni plk
24.02.1938

Laevahukk Orissaare lähedal

Kapten ja laevaomanik Johan (Johannes) Kahu
sündis 8. novembril 1871 Hiiumaal Emmaste vallas Vanamõisa külas. Johannes asus noorukina koos perega elama Leisi valda Roobaka mõisa Vääri renditallu. Tal tekkis juba varajases nooruses soov omada laeva, kuid esialgu puudus tal selleks raha. Raha saamiseks tegi ta Venemaal põllutöid ja Riias ehitustöid. Õige pea tekkis tal rahaline võimalus ehitada endale esimene purjelaev, mis sai nimeks Lainela. Selle laeva saatus oli aga hävida Orissaare lähedal sügistormis veel enne kulude tagasi teenimist. Johannes Kahu siirdus seejärel Eestis ehitustöödele, kus tal õnnestus koguda raha ning seejärel koliti juba koos perekonnaga Kuressaarde.
Allikas:
http://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=28&artid=37752

Päästejaamade ajalugu

http://www.online.ee/~saving/Ajalugu-parem.htm

1872.aastal loodi Venemaa Imperaatorliku-Kõrgeaususe keisrinna protektsiooni all Laevahukkude Abi Andmise Ühingu Eestimaa osakond. Ehitati päästejaamu, muretseti uppumatuid päästepaate. 19. sajandi lõpuks oli Eesti rannikul ja saartel 28 päästejaama, neist aastaringselt tegutsevaid 9.

Foto Uisusadamast: pildil vangla ja päästepaadi kuur

Mitmeid ajaloolisi fotosid leiab aadressilt: http://www.ra.ee/fotis/
Sealt pärineb foto, mis asub Meremuuseumis, selle leidandmed on: EFA 285.0-54928

Reede, 18. märts 2011

Postijaama hoone põhiplaan


ERA.2013.1.1788

Orissaare alewi platsid (1922) Uisusadama ümbrus

ERA.3538.1.77 lk 11: sellel plaanil on märgitud Wangimaja, Wanakõrts, Päästejaam, Postijaam

Tuntud isikuid

Jaan Jõgever, sündinud Saaremaal Maasi vallas Hindu külas Kuusiku talus 27. juuni 1860. Oli keeleteadlane, tegutses vähemal määral ka ilukirjanduse alal. eesti kultuuriloos on tal kindel koht, kuna oli Tartu Ülikooli esimene eesti keele professor. Suri 6. nov. 1924. a.

Juhan Jurkatam-Tamme (1860-1944), pärineb Väike-Pahila Müristi vabatikukohalt. Töötas Tartus pedagoogina, oli ka sõnaraamatute ja mitmete uurimuste autor.

Herbert Ligi ajaloodoktor prof., sündinud 28. okt. 1928 Suur-Rahula külas Reinu talus. Tema huvialaks oli peamiselt eesti vanem agraarajalugu ja talurahva olukord. Avaldanud kolm sellealast monograafiat ja hulgaliselt artikleid. Surnud 12. nov. 1986. a.

(Orissaare Leht, september 1995. a.)

Kolmapäev, 16. märts 2011

Kohus jutuajamise kohta (1885)

Protokoll endise peakohtumehe Aleksei Priski ülesandmisest 1879. aastal
magasivilja ümbermõõtmise juures endise kirjutaja Ivan Vättinguga
toimunud jutuajamise kohta.

                                                          25.10.1885:46, EAA. 2561-1-2:92p-93

Siis astus Maasi vallast endine pea kohto mees Aleksei Prisk kogokonna kohto ette ja tunnistas et siis kui tema on juba 1879 aastal ametist lahti olnud et siis tema on vilja summamise aega kirjotaja Ivan Vättinge käest küsind kui vili keik on ümber sumatud olnud: noh, kuidas nüüd ka viljaga lugo on, kas vili tuleb ka täis, siis on kirjotaja Ivan Vätting selle peale ütend et vili täis on tulnud ja veel 7 vakka 3 karnitsat on üle jäänd, siis on see Alleksei Prisk ütend ja seda heaks kiitnud et endise kirjotajal Karel Ratturil jähi vilja üle ja nüüd on sinol ka juba natuke üle jäänd aga ei tea kus endine kirjotaja Arritase Mart oma vilja pani et temal puudu
jähi. See peale on kirjotaja Ivan Vätting ütend et Martin Löhmus on oma vilja maailma naestega ära raiskand.
Seda tunnistab endine pea kohtomees Aleksei Prisk

Kogokonna Kohto Pea Aleksei Jurkatom
Kohtomees Ivan Kask

Teisipäev, 15. märts 2011

Kohtuasju Maasi vallast (1885)

Protokoll Jaen Seema varanduse jagamisest pärijate vahel ning omavaheliste võlgade seletamisest.                                 14.05.1885:42, EAA. 2561-1-2:90-90p

Siis astus Tagavere külast Jaen Seema kogokonna kohto ette ja tunnistas: Et tema on Orrisarest oma venna Ivan Lesnovi maja ette maksnud 93 rubla 12 kop, ja on see maja selle rahaga omale päriseks saanud keige see soltadi platsiga. Ja Jaen tunnistab, et temal ei ole mitte ühte kopikat raha siis olnud kui tema on see maia ostnud siis on tema keik see raha laenanud, ja taga on tema ise oma käest maksnud 20 rubla ja üle selle on tema tütar Maria maksnud 73 rubla 12 kop. Ja selle eest lubab Jaen Seema see maia ja platsi oma tütrele. Aga poegatel Ivanil ja Aleksei Seemal ei ole sest maiast ega platsist mitte pärimist. Ja Maria lubab oma isa ja ema kuni surma tunnini toita ja ka matta. Siis kaebas veel Jaen Seema, et nendel raud vankri pärast nurinad on olnud sest et tema tütar teistele seda vankrid vahest ilma isa tahtmata on lubanud siis Mõistis kogokonna kohus et nemad võivad seda Raud vankrid mõlemad pruukida kui neil omal tarvis on. Aga kui teiste kätte seda vankrid tahetakse anda siis peab nende vahel üks läbi rääkimine olema, ja kui mõlemad lubavad siis võib võera kätte antud saada. Sellega lubavad mõlemad rahul olla ja tegevad oma nimede alla kolm risti.
Isa Jaen Seema
Ema Elena Seema
tütar Maria Malarinka
Siis kaebas Maria Malarinka veel et tema on see maja ette veel maksnud 5 rubla mis mitte kuskilt proto kolli raamatust ei ole leida. Aga Mihkel Kask tunnistas et see 5 rubla on nenda ära jagatud valla valitsuse 4 mehe aia viitmise eest on läind iga pääva pealt 60 kop 4 pääva 2 rubla 40 kop
Ortenid on Ivan Lesnovil Soome mehe käes pandi all olnud mis on ära tootud ja silla kohto viitud                                   2 rubla 10 kop
Orissaare Kõrtsimardil on volgo olnud                        50 kop
Summa                                                5 rubla
See on veel taga maksa tulnud mis siis veel mitte ei ole teada olnud kui see 93 rubla 12 kop on makstud.

Kogokonna kohto pea Aleksei Jurkoton
Kohtomees Ivan Kask
Kohtomees Vassili Viil

Esmaspäev, 14. märts 2011

Sandau´d

267. Ernst Sandau - Rohuteadlaste koja liige a. 1938

http://et.wikipedia.org/wiki/Rohuteadlaste_Koda

Ernst Sandau oli rahvuselt sakslane. 1923. aastal, mil Martin Wühner suri, omandas proviisor Sandau Orissaare apteegi ja pidas seda kuni 1944. aasta sügiseni, mil emigreerus Saksamaale. Tema edasine saatus teadmata.

SANDAU, Ludmilla 10.06.1899, eluk. Saaremaa Pöide v., asum. Kirovi obl. Nagorski raj. Sinegorje, surn. asum. Toimikut pole.

http://www.okupatsioon.ee/ru/-2001/233-s-2001

Laupäev, 12. märts 2011

Foto - nii nägi välja postimaantee

Eesti Maanteemuuseumis on üks foto, mille juures on märge "Saaremaa postimaantee"

Foto Eesti Maanteemuuseumis (Viide EMM F 140:36)

Väinatammi laiendamine (1950-53)

Eesti Maanteemuuseumi fotokogus on mõned pildid, mille dateeringutest nähtub, et Väinatammi laiendatati 1950-53:

Väiksem: Foto Eesti Maanteemuuseumis (EMM F 143:96);
Suurem: Foto Eesti Maanteemuuseum (EMM F 143:98).

Neljapäev, 10. märts 2011

operatsioon metsavend Tuulingu tabamiseks (1953)

Kuressaare Lossis peetud Tiit Noormetsa ettekanne "Lahing Eikla soos" käsitles ühte lõiku, mis on seotud Orissaarega. Kopeerin selle lõigu siia. Kui on huvi kogu ettekande kohta, palun küsida meili teel!

Kõige kauem pidas vaba mehena vastu Aleksander Tuuling, kuni 1953. aastani. Enne seda oli ta olnud koos Elmar Ilpiga, siis varjanud ennast koos mõne teise metsavennaga ja lõpuks üksinda. 1952. aasta augustis saatis ENSV Siseministeeriumi Kingissepa rajooni osakond vale-metsavennana metsa agendi varjunimega “Smelõi”. Järgmisel aastal oli ta varjunimega “Endine” juba SM Orissaare rajooniosakonna teenistuses, tõenäoliselt oli siis Tuulingu asukohast mingeid täpsemaid andmeid saadud. Edasine on kirjas ENSV SM aruandes banditismivastase võitluse kohta NSV Liidu SM-le: “Siseministeeriumi Orissaare rajooniosakond otsis agentuur-jälitustoimiku Nr. 479 järgi Ilpi bande endist liiget – terrorist Tuuling, Aleksanderit. 9. mail käesoleval aastal teatas meile bandiidi otsimisel töötav agent “Endine”, et bandiit Tuuling külastas tema talu ja lubas temaga uuesti kohtuda 11. või 12. mail. Võeti vastu otsus bandiit kinni pidada, kasutades selleks vahendit “Neptun 22”.
See Neptun 22 oli uimastav narkootiline preparaat, mis mõjus kiiresti ja tugevalt, kasutati viina või muu napsi sees.
Kuid järgmisel kohtumisel selgus vestlusest agendiga, et Tuuling ei tarvita piiritusjooke ning seetõttu langes nimetatud variant ära. Seejärel koostati plaan, mille järgi agent pidi bandiit Tuulingu juhtima meie varitsusse. Kui bandiit peaks agendi poolt väljapakutud marsruudist keelduma ja sellest meile teatada ei ole võimalik, lubati agendil bandiit füüsiliselt hävitada. 13. mail ilmus agent “Endine” kohtumisele ja teatas meile, et 12. mai ööl kohtus ta bandiit Tuulinguga, keda meie varitsusse juhtida ei õnnestunud, ja seetõtu talle antud instruktsioone järgides tappis terrorist Tuulingu. Samuti teatas agent “Endine”, et Tuuling rääkis kavatsusest alustada aktiivset võitlust nõukogude võimu vastu, selleks kavatses ta levitada nõukogudevastaseid lendlehti. Lisaks sellele kutsus meie agenti kauplust röövima, et saada elatusvahendeid. Läbiviidud isikutuvastamisega tehti tapetu kindlaks – Tuuling, Aleksander Juhani poeg, sündinud 1920 Orissaare rajooni Pärsama külanõukogus. Tapetud bandiidilt on ära võetud saksa automaat, püstol TT ja 38 padrunit.”[1]


[1] ERAF 131SM – 248/1, 107 – 108; 256, 146 – 147.

Laupäev, 5. märts 2011

Orissaare Kompanii (1942)

08.01.42 andis Balti saarte komandant (nüüd juba) kindralmajor Mylo (Der Kommandant der Baltischen inseln: Generalmajor Mylo) välja käsu formeerida Saaremaa Kaitsepataljon (Oeselschen Schutzmannschaften). Pataljoni komandöriks sai kapten Eduard Anari ja pataljoni tugevuseks 4 kompaniid: „1."W" Kompanie in Orissaare“ leitnant Koppel, Herman; „2."W" Kompanie in Leisi“ korvetikapten Pupp,Alfred; „3."W" Kompanie in Arensburg“ leitnant Härm,Valentin ja „4. "O" Kompanie in Arensburg“ leitnant Meisner,Erik. Pataljon viidi üle saksa korrapolitsei alluvusse.
http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopic.php?t=295&sid=b8bf935a4549a6958cff7c5afcd57c38

Neljapäev, 3. märts 2011

Uus kaasautor (Tartus)

Heameel teatada, et meie Ajaloo Toimkonna kaasautorite read täienevad - liitus Märt Männik, kes on valmis meid aitama Tartus Kirjandusmuuseumi osas.

Põnevate ootustega ja teretulemast!

Gustav Kutsar

Teisipäev, 1. märts 2011

Ühishaud Võidu tänaval (vajan abi)

Otsin infot Orissaare vennashauda maetute kohta, kuid ühest allikat pole leidnud. Kas on kellelgi andmeid (nimesid) sõjameeste kohta, kes on ühishauda maetud. Hetkel on mulle teada konkreetselt üks maetu, kelleks on jefreitor Mihail Jakovi p. Samorukov, sündinud 1918. a. Moskvas, 593. laskurpolk, 131. laskurdiviis, hukkus 06.10.1944., maetud Orissaarde. Alates 5. oktoobrist on Saaremaal langenud väga palju sõdureid ning mitmel juhul on matmiskohaks märgitud Maasi. Kas on mõeldav, et Maasi maetud Orissaarde ümber maeti?