Orissaare Ajaloo Virtuaalne Arhiiv

ORISSAARE AJALOO VIRTUAALNE ARHIIV

Huvipakkuva materjali leidmiseks on mitu võimalust:
1. kirjuta sõna parempoolsesse kasti "Otsi arhiivist" ;
2. kui huvitab kindel valdkond, näiteks kaardid, siis vajuta TEEMADE all vastava märksõna peale;
3. kõigi materjalidega tutvumiseks vaata "Kogu arhiiv".

laupäev, 3. detsember 2011

Veel üks pilt kriisikomisjonist


Kohale on jõudnud sangarid Kaitseliidust. Nägude järgi otsustades on asi naljast kaugel!

Kriisikomisjon asus töösse


2-.4.dets 2011 Kaitseliidu Suurõppus

Orissaare piirkonnas toimub praegu KL õppus "Orkaan".

Õppusega seotud muredega korral palutakse ühendust võtta major Mehis Borniga tel 533 328 37

teisipäev, 18. oktoober 2011

Laimjala vallavalitsuse teade külavanematele

Orisaare politsei jaosk. ülema käsul peab iga majapidamise juures kindel välja käigu koht (peldik) sisseseatud olema. Kellel aga juba see olemas on, peab ära puhastama ja mustuse maa sisse kaevama et kärbsed ligi ei pääseks. Aeg-ajalt tuleb väljakäigu kohta lüpja riputada. Peale selle olgus igas väljakäigu kohas turba mulla kast, mida peale wälja heite peale tuleb igakord riputada.
Wäljakäigu kohad on tarvilikud külge hakkavate haiguste ärahoidmiseks ja maja ümbruse puhtaks pidamise mõttes.
Wäljakäigu kohtade kordaseadmise termiin on 15 augustil s.a.
Lähemal ajal saab politsei poolt selles asjas järele vaatus toime pandud kuna käsule vastu hakkajad kohtulikule vastutusele võetakse, nagu see möödaläinud aastal Pahavalla külas juhtus.

Laimjalas 02/VIII 1922

Wallavalitsuse nimel sekretäär A. Käo

laupäev, 24. september 2011

Tähelepanek

Oktoobris saab meie blogi aastaseks! Blogi külastusi on olnud selle aja jooksul uskumatult palju. Käesoleva teksti kirjutamise hetkel on külastusi 15085. Tundub, et oleme õigel teel :)

kolmapäev, 14. september 2011

1875. a. uisuõnnetus

Ilmar Põldemaa on üles pildistanud Juhan Peegli artikli 1997. aasta Meie Maas.

neljapäev, 8. september 2011

kohtumine pr Mari Minteriga

Tervist!

Reedel, 9.09 kell 14.00 kohtun Kuressaares proua Mari Minteriga, kes tuleb Orissaare Ajaloo Toimkonnale üle andma enne sõda tema isale, Voldemar Nellisele annetatud teenetemärki. Voldemar Nellis suri 1991 a. Inglismaal.  

Peale kohtumist sõidame proua Minteriga Orissaarde, et külastada  mõningaid ajaloolisi kohti  (pritsumaja) ja kell 16.00 astume sisse Orissaare Raamatukogu lugemistuppa.
 

Kõigil, kel soov kohtuda proua Minteriga ja tulla kaema kodumaale tagasijõudnud teenetemärki, on teretulnud raamatukokku 9.sept. kell 16.00


Lugupidamisega,

Gustav Kutsar


kolmapäev, 31. august 2011

Üks pilt



Leidsin ühe vana pildi.
Mäletan isa seletust, et see olevat tehtud Orissaares mandrile (vist kalade) kaubaveo puhkepeatuse ajal.
Autojuhtimisega pildil tegemist otseselt ei ole (kuigi isa oskas seda mitteametlikult).
Isa jutu järgi oli tegelik autojuht Orissaares parajasti toitu ostmas, kui nemad kaastöölisega senikaua lihtsalt ajaviiteks poseerisid ;)
Foto võib olla tehtud 1960.-ndatel.

Veljo Puujalg
Kuressaarest

pühapäev, 7. august 2011

Mõned viited Rahvusarhiivi fotode baasi "Fotis".

Orissaare sadamasilla parandustööd (1939)
Orissaare sadamasild (18.05.1931)

Muhu väina tamm (1939)

Orissaare rajooni Murrangu kalurikolhoosi kalurid V. Alas, K. Kivi, A. Õun ja A. Pitk.

Tallinna territoriaalse ülsehitustrusti Orissaare sektori puusepad V. Vemmelkoor ja H. Kirs Orissaare kultuurimaja ehitusel (1957)

Rajoonikeskus Orissaare (1959)

Vaade saarelt Orissaare teele (07.07.1932)

Orissaare rajooni raamatukogu (1953)

Uus hoone Orissaare rajooni keskuses (1953)

Administratiivhoone Orissaare rajoonikeskuses (1955)

Kaubamaja ehitamine Orissaares (1954)

Keskkoolihoone ehitamine Orissaares (1954)

Kingissepa rajooni "Sõpruse" kolhoosi esimehe kabinet (1975)

Kingissepa rajooni "Sõpruse" kolhoosi kontor-klubi välisvaade (1975)

Vaade Orissaare laululavale (1980)

Orissaare kaubanduskeskuse sisevaade (1983)

laupäev, 6. august 2011

Mälestuskilde keskkoolipäevilt Muhus ja Tumalas

Kopeerin Meie Maast, kui autoriõiguse pärast ei sobi siia panna, siis peatoimetaja vast kustutab.

http://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=28&artid=43525
Mälestuskilde keskkoolipäevilt Muhus ja TumalasAutor: Endel Püüa, Saaremaa Muuseum
Reede, 22. juuli 2011.

Päris nõnda traditsiooniliselt ei saa ma alustada, et kui ma 1. septembril 1951 Muhu keskkooli jõudsin... Sest seda momenti ma lihtsalt ei mäleta. Aga meenub, et meid oli kaheksandas klassis üsna palju, küllap kolm pingirida. Ent õpilasi hakkas välja pudenema, kes koduste olude sunnil tööle, kes tehnikumi. Lõpuni pidas meid vastu pelgalt üheksa. Õpilasi oli nii Muhust kui Saaremaalt.

Muhu saare suurim kool, Muhu keskkool tegutses seal aastail 1946–53. Siis viidi kool üle Tumalasse ja edasi Orissaarde, kui seal koolimaja valmis sai. Muhus lõpetas keskkooli neli ja Tumalas kaks lendu. Meie kuues lend 1955. aastal oli Tumalas viimane. Juba Tumalas oli kooli nimeks Orissaare keskkool, ehkki Orissaarega oli meil ainult niipalju pistmist, et käisime koolimaja ehitusel abitöödel.
Muhus paiknes kool kahes puumajas ja koolil oli ka internaat. Osa Saaremaalt pärit õpilasi leidis endale korteri ümberkaudsetes külades. Koos klassiõe Astrid Õunaga (läks pärast 9. klassi Õisu piimandustehnikumi) saime toa Vanamõisa Simmul. Sattusime suurepäraste inimeste juurde, kellega jätkusid suhted veel aastakümneid. Simmu naised tegid imehead magustoitu – hapurokka, mida külma piimaga võis helpima jäädagi.
Õppimist tuli võtta tõsiselt, hinnaalandust ei tehtud. Praegused õpilased ei oska tolleaegset õpetamist ja õppimist mitte ettegi kujutada. Võõrkeelsed tekstid tuli õige hääldusega lugeda, tõlkida ja uued sõnad pidid koos tähendusega olema selged. Tihti tehti sõnade peale tunnikontrolli.
Ka eesti õigekirja reeglid tuli pähe õppida. Matemaatikas, füüsikas, keemias olid teoreemid ja valemid, mille jaoks hallides ajurakkudes pidi ka ruumi olema.
Minule olid reaalained täielik nuhtlus, keemia- ja füüsikaülesanded olid kõige hullemad. Ma ei saanud aru, millises olukorras mu tulevases elus võiks nende lahendamisest kasu olla. Siiani pole sellist vajadust ette tulnud.
Teised õppeained mulle raskusi ei valmistanud ja keeled, eriti eesti keel ning kirjandus, olid mu meelisained. Meie eesti keele õpetaja oli Aarne Vinkel, hilisem kirjandusteadlane ja filoloogiadoktor, kes värbas mind Emakeele Seltsi murdekorrespondendiks. Sedeldasin koos lausenäidetega suveti Pöide murrakut ja sain selle töö eest 1953. aastal tänutäheks vastilmunud “Väikese õigekeelsuse sõnaraamatu”.
Meie direktoriks Muhus oli Linda Murko, Venemaalt tulnud eestlane. Ta õpetas ka vene keelt ja tutvustas meid vene bõliinade ja tšastuškadega. Tumalas õpetas vene keelt Leontine Kivihall, kes 10. klassis oli meie klassijuhataja. Ta koostas meile esinemiseks võimlemiskava, õppisime esitama massdeklamatsiooni. Tegime sporti ja isetegevust, oli huvi ja tahtmine kõike teha.
Ka kirjandusring loodi, ikka õpetaja Vinkeli eestvedamisel. Korraldati kirjandusvõistlusi ja minagi osalesin. Tavaliselt pidid need tööd ikka olema tolleaegse poliitilise suunitlusega. 8. klassis sain kolmanda koha. Luuletuse nimi oli “Kommunistlikuks nooreks” ja auhinnaraamatuks Manivald Kesamaa luulekogu “Kuuma südamega”. 9. klassis tuli isegi esikoht, luuletuse “Rahva jõud” eest anti Lev Tolstoi “Lapsepõlv. Poisiiga ja noorus.” Kahjuks pole luuletused säilinud, alles on aga raamatud.
Meie klassijuhata Muhus oli Inge Laigo, kes õpetas ka matemaatikat. Linda Puks (Andra) oli füüsikaõpetaja, keemiat, geograafiat ja vist la loodusõpetust õpetas Reet Aarma. Tema rajas õpilastega Muhus ja Tumalas kaunid kooliaiad. Vanda Jõelaidiga hakkasime õppima inglise keelt ja samas aines ülikooli sisseastumiseksamit sooritades sain õppejõult teada, et Vanda Jõelaid olnud nende parim tudeng. Meie muusikaõpetaja oli Viivi Tomp ja kehalise kasvatuse tunnid viis läbi Vaike Lehtpuu (Palumets). Ajalugu õpetas Emilie Kipper.
Tumalas saime matemaatikaõpetajaks Olev Kärneri, kelle hüüdnimeks oli Alfa, füüsikaõpetajaks mõnusa mehe Jaan Ratassepa. Direktor oli Vanda Jõelaid ja õppealajuhataja Medea Kõrv. Viimane oli väga range korda nõudma ja poisid otse pelgasid teda. Saaremaalt lahkudes olevat ta öelnud, et kui poisid seda teaksid, kuulutaksid nad tema lahkumispäeva riigipühaks.
11. klassis saime ka uue eesti keele õpetaja ja ühtlasi ka klassijuhataja – ülikoolist tuli noor õpetaja Helene Kuum (Teär). Õpetaja Vinkel lahkus. Olime temaga harjunud, tema pisut nasaalse hääldusega, tema mahuka päevinäinud portfelliga, mis tal alati kaasas oli, aga meie vihikupakk ja paar raamatut sellegipoolest teise kaenla all üsna kipakalt. Tark, nõudlik ja õiglane õpetaja oli. Muhus sai temaga ka ladina keelega tutvust tehtud. Ent õpetaja Kuum võlus meid varsti ära, käisime tal aastaid hiljem ka Orissaares külas.
Ei mäleta, et suuremaid korrarikkumisi oleks ette tulnud, popipäevi ikka juhtus ja suitsetamisega vahelejäämisi. Ühe käskkirja “teenisin” minagi välja, kui käisime kolmekesi õpilastele keelatud filmi “Tulp Fanfaan” vaatamas. Algul oli teadetetahvlil kirjas, et õpilastele lubatud, kuid õppealajuhataja Kõrv oli päeval Orissaares seda vaatamas käinud ja üles pandi keelav teade. Põhjuseks oli stseen kahest noorest heinakuhja juures kallistamas, ei midagi inetut.
Popipäevi meenutades, siis olin patune minagi. Kuna keemia oli minu meelest mõistusetagune asi, kartsin ma õpetaja Aarmat ja keemiatundi ikka kõvasti. Tollal oli ka laupäev koolipäev ja keemiatund samuti laupäeval, seetõttu puudusin ma vist kolm laupäeva järjest. Kui õpetaja oli klassikaaslastelt küsinud, kas Peegel on lahkusuline, et laupäeviti puudub, hakkasin jälle tunnis käima.
Üks lollus on veel mu hingel. Istusin ühe ajaloo tunni ajal klassi suure ahju taga ja tuupisin eesti keele õigekirjareegleid järgmise tunni kontrolltööks pähe. Kuna õpetaja Kipper ei liikunud kunagi pingiridade vahel, siis jäi mu peidupaik avastamata.
Meie klass oli õpiedukuselt päris tubli. Klassi priimus oli Virginia Kask (Arro), kes õppis edasi keemiat ja vist professori õppetoolini välja. Enamik meist valis õpetaja elukutse. Helmund Veski oli tubli spordipoiss, meistritasemel võrkpallis ja töötas Haapsalu linnavalitsuses. Minu korterikaaslane Tumalas Maie Kolk (Salon) oli õpetaja, aga töötas aastaid ka Tallinna loomaaias.
Heino Küla tuli meile lõpuklassi, oli oma lennust tervislikel põhjustel maha jäänud. Viimase klassi lõpetas Tartus Hilja Vesiaid (Niit) ja 11. klassi kevadsemestril haigestus Urve Aimik (Vilsaar), kes lõpetas järgmisel aastal. Valdur Kirst, kellele vene keel kuidagi külge ei jäänud, võttis pärast 10. klassi n-ö akadeemilise puhkuse ja läks Leningradi ehitustööle, et vene keel suhu saada.
Enamik klassikaaslasi elabki mandril, kohtumised nendega on peaaegu olematud. Siiapoole Suurt väina oleme jäänud põhikoosseisust Maimu Leesmaa ja mina Saaremaal ning Juta Ling (Naaber) Muhus.
Ehkki ajavoog on meie sõprusringi laiali kandnud, on hinges ikka mälestusi neist koolipäevist.
Need mälestuskillud on kirja pandud endiste klassikaaslaste abiga.

Elvi Peegel



Fotol: Orissaare keskkooli 6. lend 1953. aastal. Esireas vasakult Juta Ling, siis õpetajad Medea Kõrv, Vanda Jõelaid (direktor), Hilda Rand, Helene Kuum ja Reet Aarma. Tema kõrval meie klassi parim Virginia Kask. Seisavad Maie Kolk, Heino Küla, Elvi Peegel, Enno Kuul, Hilja Kasesalu, Ülo Vainomäe ja Maimu Leesmaa. Pildilt puudub Helmund Veski. Foto: Erakogu.

neljapäev, 4. august 2011

Protokoll palvest kihelkonnakohtule Kavandi küla ja Järveküla piiri kindlaksmääramise asjas (07.08.1887).

Aulise keiserliko I Saaremaa kihelkonna kohtule. Sel ülevel nimetud pääval tulid Kavandi ja Järveküla talu peremehed Maasi vallas kogukonna kohtu ette selle piiri vahe aja pärast mis Kavandi küla heinamaa ja Järve küla pöllu vahel on olnud, ja vanal aial adra maade järele perete peale on jägatud, aga kümne aasta eest, on Maasi kogukonna kohus seda aeda Järveküla peremeeste hooleks möistnud ja Kavandi küla peremehed sellest aja arimisest lahti möistnud selle pohiuse seadusel et pöllu maa peab ise ennast katma, Aga kaks aastad pärast selle, möistis Maasi kogukonna pea kohtu mees Aleksander Järmut seda aja arimist jälle uueste Kavandi küla hooleks selle pärast et aja jägu on vanast ajast Kavandi küla päralt olnud; Nüüd sel aastal on Kavandi küla peremehed selle asia üle uueste Maasi kogukonna kohtule kaebanud, ja kohus möistis et see aja arimine peab jälle Järveküla meeste hooleks jääma sel pöhjusel et pöllu maa peab ise ennast katma, aga Järveküla peremehed ei taha mitte seda enniste hooleks vötta, seepärast saab see asja aulise keiserliko suure kohtu hooleks antud kes nüüd peavad seda arima kas Kavandi küla mehed kelle hooleks see aed vanast ajast on olnud, ehk Järveküla kelle pollud Kavandi küla heinamaa vasta on kus vahel see aed seisab.

Maasi kogukonna pea kohto mees Aleksei Jurkatom
kohto mees Ivan Kask

Allikas: http://www.history.ee/vallakohus/

Protokoll õigeusust luteri usku läinud Maasi valla liikmete ülekuulamisest Liivimaa kuberneri nõudest (27.03.1887)

Sel ülevel nimetud pääval said need Maasi valla inimesed Liivi Koppenäri herra käsu kirja peale Maasi kogukonna ette kutsutud, kes kreeka vene öigest usust on ära taganenud ja luteruse usku on läinud ja omad lapsed selle usu kombe järele on lasknud ristida; siis said nende tunnistuste järrele protokoli kirjutud, nenda kuidas nemad ise kohtu ees tunistasid.

1. Tunistas Suura Pahila külast Andrei Tittma kes enne öige usuline oli, ja nüüd 16 aastad luteruse usu seadusse järele on elanud; sel aial kui tema on tahtnud abi elusse astuda aga see pruut kellega Andrei Titma on tahtnud abi elusse eita ja kes temal nüüd naeseks on, sellega ei ole temale öige usu seaduse iärele mitte luba antud laulata, selle läbi, et nemad on ligidalt sugulased, esiteks on küll öige usu preester neid lubanud laulata, aga tein kord kui Andrei Titma on selle Ekaterina Titmaga kes nüüd tema naene on öige usu preestri juure läinud, kes neid sel koral pidi laulatama, siis on preester neile ütlenud, et teie sugulased olete see läbi ei tohi mina teid mitte kokko laulata, sest see on meie öige usuline oli, ja et nemad teine teist ei tahtnud maha jätta, luteruse opetaja ehk hinge karjatse juure läinud (kes nüüd surnud on) siis on see neid lubanud laulata luteruse usu seaduse järele, siis on see luteruse usu opetejja neid teise nädal oma juurde lasknud tulla ja neid oma toas ära laulatanud. See usu kombe jrrele ristitud. Aga nüüd ei tohi tema mitte enam luteruse usku maha jätta ja annab seda asja suure kohtu hooleks.

2. Tunistas Vöhma külast Juhan Vingli naene Erina, et tema on luteruse opetaja Temlari nimeandmise järele luteruse usku tagasi läinud, et see nimetud luteruse usuliste hinge karjane on temale ütlenud, et need inimesed kes öige usu sisse mitte ei ole ristidud, aga salvitud on, need vöivad ilma keelmata luterusse usku tagasi minna, kes aga seda soovib, ja omad lapsed ka luteruse usku kombe järele laska ristida kes tahab. Aga selle Erina teise tütre Maril, kes taieste öige usu seaduse iärele on riststud, vötab nüüd nee luteruse opetaja Nalkin leeri ja nüüd sel 1887. aastal 10. paastu kuu pääval on tema seda Erino Vinkli tütart armu lauvale vastu vötnud luteruse usu kombe järele. Et see mitte omal tema tahtmine ei ole olnud see pärast ei taha tema nüüd mitte ennam öige usku tagasi minna ja annab seda suure kohto hooleks.

3. Tunnistas Rant külast Ivan Martin et tema on selle pärast luteruse usku tagasi läinud, et öige usu prester on üks kord tema peale pahandanud ja ei ole teda lubanud enam armu lauvale vasto vötta, selle pärast on siis Ivan Martin luteruse hinge karjatse juurde läinud, siis on see teda keelmata vasta vötnud, parast selle on tema ka omad lapsed lasknud luteruse usu kombe järele ristida ja leerita. Ja nüüd ei taha tema enam öige usku tagasi minna, enne kui suur kohtu teda saab sundima.

4. Tunnistas Pisko Pahila külast Ivan Aahveneri naene Marja Ahvener et tema olla selle pärast luteruse usku läinud, siis kui tema 18 aastad on vanaks saanud, ja tahtnud öige usu kiriku leeri minna, aga et sel aial öige usu kirikus seda seadust veel ei olnud, siis on tema oma tahtmist mööda luteruse kiriku teendri juure läinud kes teda on luteruse usu kombe järele leeri vötnud ja sest ajast saadik olla tema selle usu sise jäänud, ja oma lapsed luteruse usu kombe järele ristida lasknud. Ilma oma mehe Ivan Ahveneri lubata, kes teda küll mitu korda olla keelnud, muud tahab Maria Ahvener luteruse usu sise surmani jääda; ja mitte enam öiged usku vasta vötta; ja selle üle olla nüüd ka Jaani luteruse usu kiriku opetaja teda mitu korda kinitanud nende sönadega, see käsk on välja antud üksi neile kes veel tahavad luteruse usku minna, aga kes enne seda on meie usku juba valinud neile ei puudu see käsk mitte, need vöivad ilma keelmata luteruse usku surmani pidada.

5. Tunnistas Maria Holmberg Kavandi külast Karel Holmbergi naene, et tema lapsed olla luteruse usu kombe järele ristitud tema mehe tahtmist mööda, ja luteruse usu opetaja Nalkini kuulutuse peale kes on ütlenud, et tema vöib nende lapsed köik oma usu kombe järele ristida kes vana keisri valitsuse aial on laulatud saanud; seda tunnistab Marja Holmberg.

6. Tunnistas Rantkülast Juri Vättinga naene Marja, et tema lapsed olla ka tema mehe Juri Vöttinga tahtmise ja soovimise järrele luterusse usu kombe järele saanud ristitud, ja et tema oma mehe vastu mitte ei ole vöinud hakata. Ja selle pärast et luteruse opetaja Nalkin on seda kirjkus avalikult kuulutanud: Et see käsk on nende inimeste kohta ilma asjata kes on enne seda käsu andmist laulatud saanud.

Pea kohto mees Aleksei Jurkatom
kohtomees Ivan Kask

neljapäev, 28. juuli 2011

Orissaare apteek


2012. aastal saab Orissaare apteek 100 aastaseks

neljapäev, 7. juuli 2011

Keskkool 1950ndail, fotod

Panin Orissaare keskkooli kohta üles mõned pildid (2010. aastal igavikku lahkunud kunagise õppealajuhataja pr Medea Kõrv'a albumist): link. Keskkooli ajalugu Piiril, Tumalas ja Orissaares on kirjeldatud ajalehes Kommunismiehitaja 6. nov 1986, nr 131-132, kooli 40-a sünnipäevast leidub ülevaade Kommunismiehitajas nr 136, 18. nov 1986 ja aasta 2001 kohalikus lehes (täpne viide puudu) on rubriigis "Eluratas" intervjuu kauaaegse õpetaja pr Helene Teärega, kelle koolmeistritee algas 1954. aastal Tumalas.

ajaleht muude jutustustega keisrihärra kohta

Keisri külaskäik

Veljo Puujalg Kuressaarest saatis väga olulise täienduse selle fakti kohta kui keiser 1803 Orissaares käis:

Keisri Alekander I. Kuresaare käik 1803 aastal.
 Jaanikuu 17. päewal s.a. oli meie Saarlastel ja Kuresaare linnal see auu hulga aja pärast Keiserliku perekonna liikmeid näha. See päew läks, nagu kõik teised päewad mööda, aga selle mälestus jääb põlwest põlweni meie rahwa hulka liikuma. Kui ka pitk ajakäik selle päewa hiilgawat ilu ja särawat auu oma warju saab matma; aga tähtsamad sündmused /.../ ja muud sarnased juhtumid jääwad kustutamata meie rahwa raamatusse.
 83. aastat tagasi, kui meie armuline kõrge riigi isa ja Eesti rahwa wabastaja Alekander I. Kuresaares käinud. /.../
 Üle wäikese wäina Saaremaale tulles olnud keiser Orissaare postkontori ees ühe kiwi pääl. Selle mälestueks tahtnud Saaremaa mõisnikkude kogu senna ühe mälestuse samba ehitada, aga arwanud siisgi ilusamaks mälestuseks iga aasta  sääl kiwi pääl kiriku waestele raha jagada. Muhu, Põide, Jaani, Karja, Waljala ja Kihelkonna kiriku waestele, kes 12. lehekuu päewaks Orissaare tulewad, saab iga aasta 14 rup. 28 1/2 kop. ära jagatud; käes olewal (1886) aastal sai iga waene 14 kop. /.../
 "Saarlase lisa", 21.07.1886, lk2.

teisipäev, 14. juuni 2011

saadetis Inglismaalt

Täna saime Orissaare Raamatukoguga kirja Inglismaalt Mari Minterilt (neiuna Nellis). Ta oli leidnud Ajaloo Toimkonna veebilehelt viite oma isa kohta (vt. Punase Risti teenetemärgi saajad).
Tema isa, Vladimir Nellis, suri 1991 a. ja talle antud medal on tütre valduses ning ta küsib kas me oleme sellest huvitatud! Panen siia ülesse kirjaga saadetud fotod Vladimir Nellise kohta.



esmaspäev, 13. juuni 2011

Orissaare kogudusega seotud lugu



Eile käisin Toomkirikus vastu võtmas teeneteristi. Suur panus sellesse on kunagises julges otsuses, et rajame Orissaarde koguduse. Tänu kuulub kõigile neile, kes tookord ja läbi aastate on selle nimel vaeva näinud. Tänu, mida eile vastu võtsin, ei kuulu ainult mulle, vaid kõigile. Suur tänu koguduse asutajatele ja toetajatele.
Kes soovib, saab Teeneteristi uudistada Orissaare Raamatukogus!

Lisaks:
http://www.eestikirik.ee/node/12560

esmaspäev, 6. juuni 2011

Orissaare ühishaud

Mõni aeg tagasi küsisin siin foorumis infot Võidu tänava otsas asuvasse ühishauda maetute kohta. Kuna hakkasin haua vastu huvi tundma siis, kui oli paks lumi maas, siis sai mulle teatavaks hiljem, et hauamonumendi pinnal on maetute nimed kirjas. Võtsin selle teema hiljuti uuesti käsile, et koguda hauda maetute kohta infot. Paraku ei õnnestunud kõikide meeste osas selgust saada, kuid selles osas annab aeg ehk arutust.Kahtlemata ei pruugi hauda olla maetud just need ja ainult need mehed. Küll aga on nende nimed kivisse raiutud.


Erinevaid andmebaase kasutades (ОБД Мемориал ja Memento trükised) olen saanud hetkeks kokku esmase info 33 sõjamehe kohta.

Valdav osa maetutest olid Eesti Vabariigi kodanikud. Kõrgeimas auastmes maetu on teadaolevalt leitnant Nikolai Kulikov. Kõrgeimas auastmes eestlane on nooremleitnant Ervin-Erich Rein. Ilmselgelt on maetud eestlaste näol tegemist valdavalt 1941 aasta suvel venelaste poolt kaasa viidud meestega, kellel õnnestud jääda ellu nii tööpataljonides, kui ka Velikie Luki lahingutes.
Üksustena on enim mainitud 249. Eesti laskurdiviisi ning selle allüksust (921. laskurpolk).

Järgnevalt nimekiri:

1. Ivan Bardadõmov Pjotri p. – sündinud 1906 Petseris; mobiliseeritud 1942 Kirovi oblastis Saranskis, jefreitor, 249. laskurdiviis, parteikandidaat, hukkunud 05.10.1944.

2. Abe Dantsig Ideli p. – sündinud 1920; mobiliseeritud 02.07.1941 Tallinnas; vanem, 249. laskurdiviis, 921. laskurpolk; komsomol; hukkunud 05.10.1944.

3. Nikita Gagin Feodori p. – sündinud 1913 Krasondari krais, Ivanovski rajoonis, Staro-Nikolskojes; mobiliseeritud 1941 Krasnodari krais; laskur; 131. laskurdiviis; parteitu; hukkunud 05.10.1944.

4. Enno Fuks Jüri p. – sündinud 1908, mobiliseeritud 27.04.1941 Tallinnas; seersant; 249. laskurdiviis; parteikandidaat; hukkunud 05.10.1944.

5. Fedor Kljukin Sava p. – sündinud 1908 Petseris; mobiliseeritud 10.12.1943 Uljanovskaja oblastis Tšerdaklinski rajoonis; reamees; 249. laskurdiviis; parteitu; hukkunud 05.10.1944.

6. Osvald Kokka Jaani p. – sündinud 1916 Albus Järvamaal; mobiliseeritud 28.07.1941 Tallinnas; seersant; 249. laskurdiviis; parteikandidaat; hukkunud 05.10.1944.

7. Anatoli Koršunov Semeni p. – sündinud 1921 Narvas; mobiliseeritud 04.04.1944 Molotovi oblastis Aleksandrovski rajoonis; reamees, 249. laskurdiviis; komsomol; hukkunud 05.10.1944

8. Jakov Krist Jakobi p. – sündinud 1910 Tallinnas; mobiliseeritud 19.04.1943 Tšeljabinskis; reamees, 249. laskurdiviis; parteitu; hukkunud 05.10.1944.

9. Nikolai Kulikov Ivani p. – sündinud 1920 Kalinini oblastis Kašinski rajoonis; mobiliseeritud Kalinini oblastis Kašinski rajoonis 01.10.1940; leitnant; 249. laskurdiviis; parteikandidaat; hukkunud 05.10.1944.

10. Johannes Ladoga Hindreku p. – sündinud 1913 Leningradi oblastis, Tosnenski rajoonis, Zarkinskis; mobiliseeritud 1941 Leningradi oblastis, Tosnenski rajoonis; 249. laskurdiviis, 917 laskurpolk; jefreitor-automaatur; parteitu; hukkunud 05.10.1944.

11. Arnold Leier Juhani p. – sündinud 1910 Raplas; mobiliseeritud 27.07.1942 Tšeljabinskis; 249. laskurdiviis; nooremseersant; parteitu; hukkunud 05.10.1944.

12. Akko Lind Jüri p. – sündinud 1923 Vändras; mobiliseeritud 20.10.1942 Tšeljabinskis; 249. laskurdiviis; reamees; parteitu; hukkunud 05.10.1944.

13. Paul Linno Jaani p. – sündinud 1915 Viru-Roelas, Virumaal; mobiliseeritud 1942 Arhangelskis; 249. laskurdiviis; seersant; parteritu; hukkunud vaenalase õhurünnaku tagajärjel saadud haavadesse 05.10.1944; maetud 1,5 km kaugusele Orissaarest, Tammi-Muiküla-Orissaare teede ristmikule.

14. Endel Metssaar Jaani p. (kivil Metsaar) – sündinud 1920 Nabalas, Harjumaal; mobiliseeritud 15.01.1942 Tšeljabinskis; 249. laskurdiviis; reamees; parteitu; hukkunud 05.10.1944.

15. Herbert Metsoja Jakobi p. – sündinud 1912 Tõdvas, Harjumaal; mobiliseeritud 15.01.1942 Tšeljabinskis; 249. laskurdiviis; reamees; parteitu; hukkunud 05.10.1944.

16. Sergei Neupokojev Aleksandri p. – sündinud 1923 Kurganskaja oblast, Belozerski rajoon, mobiliseeritud 1942 Kurganskaja oblastis, Belozerski rajoonis; 8. laskurkorpus, 49. eraldiseisev sidepataljon; jefreitor; parteikandidaat; hukkunud 05.10.1944.

17. Hugo Opman Aleksandri p. – sündinud 06.11.1921 Tartus, haridust 6 klassi; tööline spordiriistade vabrikus; mobiliseeritud 13.07.1941 (ZEV andmetel 04.07.41) Tartus, 249. laskurdiviis; seersant; komsomol; hukkunud 05.10.1944.

18. Danil Panasjuk
Nikanori p. – sündinud 1904 Ukrainas Volõnskaja oblastis; mobiliseeritud Ukrainas Volõnskaja oblastis; 79. inseneri-sapööri pataljon; reamees-sapöör; parteitu; hukkunud 05.10.1944; maetud Muhu poolsele tammi otsale, teest ca 100m.

19. Arnold Pello Johannese p. – sündinud 1910 Narvas, mobiliseeritud 31.06.1941 Tallinnas; 249 laskurdiviis, 921. laskurpolk; seersant; parteitu; hukkunud 05.10.1944. Loeti 21.12.1942 (Velikie Luki lahingud) teadamata kadunuks, kuid ilmselt oli tegemist eksitusega.

20. August Perman Filipi p. – sündinud 1926 Omski oblast, Kalašinski rajoon; mobiliseeritud 1943 Omski oblastis, Kalašinski rajoonis; 249 laskurdiviis; reamees; parteitu; hukkunud 05.10.1944.

21. Ervin Pirgendak Priidiku p. – sündinud 1914 Tallinnas; mobiliseeritud 25.07.1941 Tallinnas; 249 laskurdiviis; reamees-kuulipildur; parteikandidaat; hukkunud 05.10.1944.

22. Eduard Põder Jaani p. – sündinud 1921 Omski oblastis, Sedelnikovski rajoonis; mobiliseeritud 1943 Omski oblastis, Kuibõševi linnas; 7. laskurdiviis, reamees, komsomol; hukkunud 06.10.1944.

23. Elmar Pähel Juhani p. – sündinud 15.10.17 Hiiumaal Kärdlas, eluk. sama, algh., pottsepp. 05.07.41 mobiliseeriti Punaarmeesse, Vologda obl. Kuštšuba, tööline, Eesti korpus. Hukkumise kohta info puudub.

24. Elmar Raiend Hansu p. – sündinud 17.02.13 Harjumaal Kohilas; eluk. Kohila, haridus 6 kl.; tsiviileriala auruturbiini masinist. 22.07.41 mobiliseeriti Punaarmeesse, Arhangelski obl., tööpataljon, sõjatööstuses, Eesti korpus. Hukkumise kohta info puudub.

25. Reile R.I. – Info puudub!

26. Ervin-Erich Rein Jossifi p. - sündinud 23.08.16 Tallinn, eluk. Tallinn, Graniidi 1-7, keskh., dispetšer, Tallinna Transport. 08.08.41 mobiliseeriti Punaarmeesse, Sverdlovski obl. Ivdel, Maslovo, Krasnouralsk, metsatööline, Eesti korpus, nooremleitnant, 05.10.44 langes Saaremaal. [A.K. kaust 5-5; ERAF kart. 23; ZEV III köide; ERAF kart. 6-3; KRA,9-4-2].

27. Reinfeld A.A. – Info puudub!

28. Artur Saat Jüri p. – sündinud 16.11.21 (ka 26.11.21) Saaremaa; elukoht enne sõda oli Valjala v. Haeska k. Väljatooma t., 5 klassi haridust.; 01.08.41 mobiliseeriti Punaarmeesse, Sverdlovski obl. UAZ, 819. ehitus-töökolonn, Eesti korpus, 921. laskurpolk, nooremseersant, hukkunud 05.10.1944.

29. Arnold Saare (Saage), Hermanni p. – sündinus 1904 Rakveres; mobiliseeritud 13.06.1941 Kalinini oblastis, Võšnevolotski rajoonis; seersant; 249. laskurdiviis; parteikandidaat; hukkunud 05.10.1944.

30. Laos Soomre Jakovi p. – sündinud 1914 Väike-Maarjas, Järvamaal; mobiliseeritud 08.02.1942 Sverdlovskaja oblastis, Krasnouralskis; jefreitor; 249. laskurdiviis; parteikandidaat; hukkunud 05.10.1944.

31. Talanov P.I. – Info puudub!

32. Teterko V.M. – Info puudub!

33. Robert Toots Karli p. – sündinud 1910 Krasnojarskis, mobiliseeritud 1942 Sverdlovski oblastid, Kamõslovskis; reamees; 249. laskurdiviis; parteitu; hukkunud 05.10.1944.

34. August Univer Arnoldi p. – sündinud 1921; mobiliseeritud 13.05.1943 Tšuvašši ANSV-s, Oktjabrsi rajoonis; reamees; 249. laskurdiviis; paretilane (või komsomol); hukkunud 05.10.1944.

35. August Vaan Mihkli p. – sündinud 1910 Kullamaal, Läänemaal; mobiliseeritud 16.01.1943 Tšeljabinskis; reamees; 249. laskurdiviis, 921. laskurpolk; parteitu; hukkunud 05.10.1944

36. Nikolai Vojennõi Aleksei p. – sündinud 1915 Petseris; mobiliseeritud 28.07.1941 Tallinnas; seersant; 249. laskurdiviis, 921. laskurpolk; parteilane; hukkunud 05.10.1944

37. Ilja Zubkov Moissei p. – sündinud 1922 Pavlogradis, Depropetrovskaja oblastist; mobiliseeritud 30.01.1942 Kotšenevski rajoonis, Novosirbirski oblastis; nooremleitnant; 79. inseneri-sapööri pataljoni 1. brigaad; parteikandidaat; hukkunud 05.10.1944; algselt maetud tammi Saaremaa-poolsesse otsa (ca 50m tammi algusest Saaremaa poolt vaadates vasemal tammi serval).

Las nende meeste hukkumise kangelaslikkus ja sõjategevuse motiivid jäägu pureda neile, kes sellest end paremini tundma hakkavad. Eelmise sajandi neljakümnendatel läbis Saaremaad kaks lahingulainet, mille tagajärjel jäi saare kivisesse pinda puhkama palju sõjamehi mitmetest rahvustest.
Enamasti ei olnud nende surm tiivustatud vabatahtlikust kangelaslikkusest vaid karmist käsust, mille andis süsteem lihtsale inimesele oma eesmärkide täitmiseks. Valikuid ei antud!

Endiselt on oodatud kõik mälestused seoses ühishauaga!


neljapäev, 2. juuni 2011

Orissaare eile ja täna

Tänapäevased pildid on tehtud küll pisut madalamalt, kuid ettekujutuse muutustest ajas annavad fotod kindlasti.

Enne...

... ja nüüd.

Enne...

... ja nüüd.

Kingitus toimkonnale!

1. juuni soojal õhtul andis militaaresemete koguja Joel Nõukas meile üle kaks kasti vanade, peamiselt usuteemaliste raamatutega. Vastukingituseks andis Gustav Joelile tema kogusse medali, mille täpse nimetuse ning saamisloo saab Gustav kindlasti käesolevale kirjutisele kommentaarina lisada.


GK täiendus: kuna ka Joel palus kirja panna, mille eest need saadud, siis ajaloo huvides märgin juurde, et tegemist on 2004/2005 Kosovo missioonilt saadud sõjaliste märkidega: üks on NATO Balkani operatsiooni medali rinnalint (saadud 2005); teise rinnamärgi sain Taanis, kui olime seal väljaõppel - harjutasime koostegevust nende pataljoniga ning meid arvati Taani Printsi Ihurügemendi koosseisu (Eesti kompanii juhtkond läks varem Põhja-Kosovosse eel-luurele ning ülem määras mind kompaniid juhtima ja mul tuli koordineerida üksuse järk-järgulist operatsiooni alale siirdumist (2004); kolmas on üks Taani pataljoni poolt antud medal (...oli Kosovos üks pikk rännak).
   
Järgmisel päeval viisime kastid raamatukokku, et seal kingitusele täpsemalt pilk peale visata.


Kastid sisaldasid lauluraamatuid, ajakirju, katekismuseid ning muid selleteemalisi trükiseid.


Pildil nähtav laud sai pea terves ulatuse trükistega kaetud. Esimese ülevaatuse käigus otsustasime selgitada välja vanimad teosed, milledeks osutusid ülekaalukalt kaks raamatut.

Nendeks olid 1816. aastal trükitud lauluraamat ...

... ja 1826. aastal trükitud palveraamat.

Trükiste vahelt tuli välja üks vähemalt 70 aastat vana kommipaber ning paar kviitungit. Analoogseid esemeid on seal kindlasti veel. Eriti väärib rõhutamist see, et mitmete trükiste kaantele-lehtedele on nende eelmised omanikud kirjutanud andmeid nii endi, kui ka esivanemate kohta. Kogu see info vajab kindlasti eraldi käsitlemist.
Trükised on hoiul raamatukogus ning huvilistel on neile raamatukogu lahkel loal vaba ligipääs.

Täname siinkohal veel kord Joel Nõukast suurepärase kingituse eest!




neljapäev, 19. mai 2011

Kööba kõrvalmõisast


Kaardil Kööba kõrvalmõisa maad. Roosakad alad põllumaa. Kööba kõrvalmõis kuulus Orissaare mõisale oli põhimiselt farm. Eluhooneid ei olnud. Mingid eluhooned paiknesid Kreegimäel (umbes 200 aastat tagasi).
Täppidega tähistatud:
1. Säilinud on kõrvalmõisa rehehoonest pool koos reheahjuga. Reheahju on hiljem kasutatud keldrina.
2. Kööba kõrvalmõisa küüni vundament.
Rehehoone juurest tuleb tee, mis hargneb kaheks. 3. Vasakule pöörav haru (Tumala mõisa suunas) on praegugi autoga läbitav ja säilinud mõisaajast. Kruus teede jaoks on võetud lähedal asuvatest kruusakarjääridest.
4. Paremale (Orissaare mõisa poole) oli majandusvedude (hobutee) nüüdseks aimatav kuid jalgsi või jalgrattaga läbitav teeosa.
Kraavitus kaardil on mõisaaegne, praegugi nähtav, kuid kahjuks võsastunud ja metsastunud.

1919. a. maareformiga mõisa alad riigistati ja läksid kruntimisele. Osa krunte anti Vabadussõjast osavõtnutele. Kellele milline krunt vajab täpsustamist.

esmaspäev, 16. mai 2011

Köikse värskem ajalugu: Orissaares Optimistid vees

Laupäeval sai taas tehtud ajalugu: Meesteplatsis pesti purjekaid ja mõned tegijad lükkasid kohe Optimisti vette ning tegid paar tiiru.  Endisaegne purjetamine võtab taas hoogu! Huvi korral  võtke ühendust Meesteplatsi tegijatega.

Kööba võrdluseks pilt linnulennult Laulu tn kohta (2007)

Kööba asunduse plaan 1920ndad

Eist Viivil õnnestus korraks enda kätte saada Kööba asunduse plaan: viiest kaardist koosnev dokument. Seal peal on mõned hooned, mis osaliselt säilinud ja pakuvad ajalooliselt huvi. Hetkel said need digitaliseeritud, et omanikule tagasi anda ning ootame Viivilt täiendavaid kommentaare.


kolmapäev, 11. mai 2011

Välitöödel kuni septembrini

Alates maikuust võib mind ja Andrust leida laupäeviti kl.10.30-st kuni 12.30-ni Illiku laiul, Meesteplatsil - paadikuuride juures toimetamas. Ühtlasi hakkame vastu võtma ajaloolist vanavara. Esimesed pakkumised on tulnud.

Gustav

esmaspäev, 25. aprill 2011

samad inimesed Maasi kohtus (1886-87)

Paarikümmend kohtuprotokolli läbi vaadates  http://www.history.ee/vallakohus/maasi/list.html,
tundub et samad inimesed üritavad kohtus oma ...


Protokoll Aleksei Oleri nõudest Vässa koha pärimise õiguse asjas.
26.09.1886:15

Siis astusid Vohma külast Vässa peremehe Tonis Oleri poeg Aleksei Oler ja tema esimene lesk naene Marja kogukona kohtu ette selle puumaa pärimise öiguse pärast. Oler tahab sellest puumaast poolt endale pärida. Ja Maasi kogukono kohus möistis et Aleksei Oleril ei ole praegus miski sugust pärimise öigust selle talu koha nr 84 üle enne kui see talu koht saab täieste selgeks maksetud kroonu kassase 1050 rubla, siis vöib selle talu kuha peale öigust saada Aleksei Oler oma iso lubamise järele kui riigi seadus seda lubab, ja kui Domainen valitsuse kohus luba anab seda talu kohta pidada Valla pea kohtumees Aleksei Jurkatom kohtumees Ivan Kask Tunnistus Maasi kogukonna kohtus sel 26 Sep. k.p1886. a. Siis astus endine Maasi valla pea kohtu mees Mihail Kask kogukonna kohtu ette ja tunnistas. Sel 1883. a siis kui Vässa puumaa nr 84, peremees Toomas Oler oma talu kuha pärast seda ostu kontrahti on läinud linnast esimest korda trahtma, selle pääva hommiku tuli tema valla pea kohtumehe juure, ja see küsis tema käest, kellele sina tahad oma kohta osta. Ja tema ütles: "Mina ostan selle kuha oma vanema poja poegatele. Ja pea kohtu mees ütles temale ehk on sool miski kavalust selle asja sees. Aga tema ütles: "Jumala ja inimeste ees panen mina omad käed kogu, ja tunnistan, et mool ei ole mitte miski kavalust sest mina ostan selle kuha oma poja poegadele." Seda tunistab endine pea kohtu mees Mihail Kask. 2. Tunistas Eljar Amer Maasi kogu konna kohtu ees. Sel 26. sept. k.p 1886 a. Sel samul pääval pärast selle, on see Toomas Oler valla kirjutaja Karel Ratturi juures ka need samad sonad ütlenud ja tema on seda pealt kuulnud. Seda tunistab Pisku Pahila külast Eljar Amer 3. Tunnistab valla kirjutaja Karel Rattur. Siis kui Toomas Oler linna läks neid ostu paberid kuulama siis tuli tema meilt läbi ja ütles, ilma minu küsimata: "Mina tahan selle kuha osta oma poja poegadele." Tunistaja Karel Rattur. 4. Tunnistab Toomas Oleri lesk naene Mare, siis kui Toomas on linna läinud neid ostu paberid tooma, on tema kodu ütlenud selle pääva hommiku mina ostan selle kuha oma poegadele, ja esimise poja poegadele.

Valla pea kohtumees Aleksei Jurkatom
Kohtumees Ivan Kask Kirjutaja J. Kärner


Protokoll Aleksei Oleri karistamisest kohtu käsule vastuhakkamise eest.
17.10.1886:20

Siis tulid Maasi kogukona kohtu ette Vohma külast Vässa perest lesk naene Marju oler ja tema mehe vend Aleksei Oler. Selle kohtu möistmise järele on Aleksei Oler pooleks tunniks kinni möistetud selle pärast et tema ei ole mitte vaid jäänud kui kohus teda kolm korda oli keelnud.

Kohtu mees Ivan Kask
Kohtu mees Vasili Viil


Protokoll Marja Oleri nõudest mehevenna Aleksei Oleri vastu laste Vassili ja Melanja Oleri vigastamise ja kiusamise asjas.
01.05.1887:14

Sel ülevel nimetud pääval sai Vöhma külast Aleksei Oler Maasi valla kogukonna kohto ette kutsutud, tema venna lese naese kaeptuse peale selle üle et Aleksei Oler on möödaläinud suvel selle lese naese poega Vassilid rehaga heina kuui pealt maha tömbanud mise läbi Vassili Oler on suurt viga saanud, selle strahviks möistis kogukonna kohus Aleksei Olerili 3 rubla maksu mis Aleksei peab 1. heina kuu päävaks ära maksma. 2) Kaebas Marja Oler kogukonna kohto ees, et sel mööda läinud talvel, on tema tütar Melanja Aleksei Oleriga metsas keinud heinu toomas, siis on Aleksei oma heina koormaga ees ära tulnud ja tema tütart Melanjad järele üksi jätnud, siis on Melanja käest heina koorm ümber läinud, ja kui see on Alekseid happi üüdnud koormad üles töstma, siis ei ole Aleksei teda mitte appi läinud ja on temale kortnud, kui sina laisk vorst mitte ei viitsi koormad hoida siis tösta nüüd üksi üles, selle töstmise läbi on see tütarlaps viga sanud, ja on praegus alles haige maas, selle trahviks möistis kohus Aleksei Olerid 3-ks tunniks kinni.

Pea kohto mees Aleksei Jurkatom
kohto mees Ivan Kask


Protokoll vallakohtu teadaandmisest Aleksei Olerile Vässa talukoha varanduse müügikeelu kohta enne peremeheõiguste kinnitamist.
29.05.1887:15

Sel ülevel nimetud pääval sai Aleksei Oler Maasi kogukonna kohto ette kutsutud ja sai temale teada antud et temal ei ole mitte seni ajani luba antud selle Vässa puumaa pealt oma lubaga miski asia ei vilja eiga miski asja ära müüja, enne kui temal saab Saaremaa maakonna kohtu käsu peale vahe tehtud kes selle kuha peale peab peremeheks jääma.


Protokoll Vässa talukoha liikuva varanduse jagamisest Marja Oleri ja Aleksei Oleri vahel. 23.10.1887:23

Sel ülevel nimetud pääval sai Maasi vallast Vöhma külast Vässa puumaa liikov
vara ära jägatud, ja Marja Olerile, ja tema mehe venna Aleksei vahe tehtud, nii
kui siin protokoolis leida on.
1. Sai köik puumaa voli neile pooleks möistetud, mis nemad ise oma all on
ümber möistnud.
2. Said köik puumaa loomad ära jägatud, ja neile vahe tehtud. Hobused oli: 3
vanad hobust ja üks see aastane varss; Marja Oler on saanud, määra
kodunt todud hobuse eest, ja musta ruuna jäo hobuseks, Aleksei Oler on
saanud vanema korvi ruuna, ja täkut varsa. Veikstest on Marju Oler
saanud 2 lehma ühe kodund toodud lehma asemele, teise jäo lehmaks, 2
noor aastast pulli; 1 aastase pulli ja ühe kevadise vasika. Aleksei on
saanud: 1 lehma, 2 kolme aastast pulli ja 2 kevadist vasikad. Toomas Oleri
naene Mare on saanud: 1 härja, ja ühe lehma, kodunt saadud veikste
asemele. Ühe lehma on Aleksei laadal 13 rubla eest ära müinud, selle raha
möistis kohus pooleks, et see on Toomas Oleri lehma asemele arvetud.
Sellest rahast saab kumki 6 rubla 50 kop. Sigadest saab Marja Oler, ühe
vana sea ja 3 pörsast. Aleksei saab, ühe vana sea ja 3 pörsast. Üks siga
jääb Toomas Oleri naese Marele. Lambad jäävad vanad viisi, iga ühel oma
jägu.
3. Maja kraamist saab Marja Oler, ühe kohevahelmised raud vankri, ja ühed
uued puu rattad, ühe raud talladega ree, ja hobuste riistad on iga ühel need
mis enne üheks hobule tarbes on olnud. Peenemast maja kraamist saab
Marja Oler, 4 öle kibi, ühe pessu kunna, kaks vähemad katelt, kolm kahe
vakast vilja kotti, ühe vee hämbri ühe vanni, ühe taari tünni, ühe kaju, ühe
leiva koti, ühe lüpsiko, kolm piima pütti, kaks kappa, kaks vöi pütti, ühe
liha nöu, ühe kala nöu, kaks vähemad lähkrid, riiete kerst, ühe soe, ühe
kerve, ühe kirka, ühe poiksi, kaks löuku, kaks sönniko hango, ühe hiina
angu sööma lauva alus kopiga, peale selle veel köik soogi ja jooki riistad
ehk nöud, ja veel möned veksid maja osad mis siin veel nimetud ei ole
saavad veel pooleks möistetud.
4. Ühte pruukida on neile, tuule veski mis ka kahe peale paranda on kui see
ette tuleb, leiva löime ja kume tors, ja vee lauvad mis puumaa kuluga on
ostetud, ja saetud.
5. Raha on kahe peale jägada; 200 rubla mis Toomas Oler on sel puumaa ostmise tarbis kroonu kassase sise maksnud, sellest on Ivan Oleril 60 rubla ja Alekseil 60 rubla teenitud raha, ja 80 rubla on puumaa peal korjatud, selle raha möistis kohus pooleks, Marja Olerile jääb 100 rubla, ja
Alekseile 100 rubla.
Siis on Aleksei enne vahe tegemist 2 hobust ära müinud, 54 rubla eest seda raha möistab kogukonna kohus kolmeks,
Nenda, et Toomas Oleri naene Mare saab ühe poole sellest rahast, 27 rubla oma kodunt toodud hobuse eest, aga teine pool 27 rubla on Marjale ja Alekseile pooleks kumki saab 13 rub 50 kop. 40 rubla Toomas Oleri rahast on Väluba kortsimehe kaes laenus olnud mis Aleksei on välja vötnud, ja Leisi maja ostmise tarbeks on 93 rubla antud, mis neile pooleks möistetud on.

Siis on kumagil raha parrida:
Marja Oleril                                                 Aleksei Oleril
kroonu kassase maksetud rahast 100 rubla
hobuse rahast 13 rubla 50 kop                  13 rubla 50 kop
lehma rahast 6 rubla 50 kop                      6 rubla 50 kop
laenatud raha 20 rubla                              20 rubla
Maja ostmise raha 46 rubla 50 kop          46 rubla 50 kop
Teeb summa 186 rubla 50 kop               186 rubla 50 kop

Peale selle saab Aleksei pool talu kuha öiguse isa testamendi järele, ja uued majad saavad Alekseile puumaa pealt ehitud, javunud jäävad Marja Oleri pärida, need majad mis peale oksjoni on ehitud jääb Aleksei pärida.
Et Aleksei Oler sellega mitte rahul ei ole, seepärast saab see asi aulise keiserlikko I Saaremaa kihelkonna kohtu ooleks antud.

Pea kohto mees Aleksei Jurkatom
kohto mees Ivan Kask
kohto mees Vasili Viil

teisipäev, 19. aprill 2011

Teretulemast üritusele

lõik lahingust Orissaare mõisa juures

Natuke teema tutvustust, mida käsitleme neljapäeva õhtul!

Täiendus Saaremaa mässu kohta (1919)

Truumure, Mihhail – 1919. aastal Saaremaa töörahva ülestõusu organisaator Maasi vallas
EFA 300.0-55317

neljapäev, 14. aprill 2011

Karistus: pooleks tunniks kinnimajja (1887)

Protokoll Ivan Vingli nõudest Mihail Alveuri vastu tülitsemise asjas.

09.01.1887:2

Sel üleval nimetud pääval sai Tagavere külast Mihail Alveur Maasi kogu konna kohtu ette kutsutud. Tagavere küla kohtu mehe Ivan Vingli kaebuse järele et see nimetud mees Mihail Alvear otse jöulu pühade aegu tema peale kippunud. Siis möistis Maasi kogukonna kohus Mihail Alveurt pooleks tunniks kinni selle eest et tema pühade aegu oma küla kohto mehega on tülitsenud. 

Pea kohto mees Aleksei Jurkatom
kohto mees Ivan Kask

EAA. 2561-1-2:109p

kohtuprotokoll kui murdekeele näide (1885)

EAA. 2561-1-2:93-93p 
Protokoll Vässa talu suilise Elisaveta Prussi ülesandmisest Vässa Tooma minia Mari peksmisest ja kiusamisest pererahva poolt.
25.10.1885:47
Siis astus 1882/3 aastane Vässa suiline Elisaveta Pruss kogokonna kohto ette ja tunnistas et üks kord on rehe peksmise aega on Vässa Tooma tütar Liisa oma venna Juhani naest Marid käskind rihola vartoma minna ja Toomas Oleri viimane poeg Aleksei on rehe anguga Marile vasto lükand ja on ütend et ma ei taha mitte käsi roiastada sino külge. Siis on vana Tohmas peeni paio vitsa ära toond ja on Alekseiga Marid peksma akand ja Liiso tunnistab et Maril ei ole mitte selle sui kohta süüd nähja olnud ja üle selle ei ole selle süide sees peksi nähja olnud. Siis sai Mari Oler ette kutsutud ja Mari tunnistas et ta 4 kord on Toomas Oleri käest peksa saand, esimest kord veeste aia varava lahti tegemise pärast on ta 3 kord rusikaga löönd. Teinekord on mullikas aia värava ära purund ja raka toovri kallale läind, Siis on Toomas 2 kord puuga piha löönd. Kolmat kord on mullikas öue aia pealt ohjad suhu vötnud mis laps on aia peale jätnud, siis on Toomas ohjad aia pealt kätte vötnud ja ohjadega Marile Abosi kangeste peksnud nenda et selg on sinine olnud. Neljat kord rehe tegemise aega on Toomas jälle peksma akand siis on Mari kepi otsa kinni kargand. Siis on Toomas Mari maha röhunud ja Aleksei on siis Mari ulla alla paede peale maha viskand kus siis Mari on ära joopund (minestand) ja pale on verine olnud. Üle selle on Mari ikka eest ära jooksnud kui ta jälle on ähvardanud peksta. 1885. aastal tuulamise aega on Toomas ütend et ta iga pääv kurati nääb. Siis on Mari ütend et vaimo ennem ükskid ei nää, kus pool ta siis on, siis on Toomas ütend: sina oled see kurat keda ma iga pääv nään, muud kuradid ei ole mitte maa peal. Üks kord on Aleksei ja Liisa ühte vakka vilja läind veski peale panema ja Toomas on Mari ka vägise abi aianud, ja kui Mari on läind siis on Aleksei ülal veskil olnud ja kui naad seda vakka vilja on üles vidanud siis on veski ülalmine uks Mari pihta kukund nenda et suur muhk on peas olnud. Siis kui üks kiri on Riiast tulnud siis on Aleksei Mari poia Vassili karro pidi kätte vötnud ja parde alt läbi ööritand ja poisile suust ja ninast vere välja löönd rusikaga. Teist kord on pea ari Vassili käest maha kukund siis on Aleksei jälle poisi peksnud. Siis tunnistas Vässa Marre Toma naene et selle läbi nendel see tüli on tulnud et Mari on üks kord soola varastand ja seda tunnistab Mari ise ka töeks et ta ühe korra 2 päo täit soola on vötnud mis ta suilise Liisole pidanud andma, see peale on ema tulnud ja on see soola tema käest ära vötnud ja ära puistand. Seda tunnistasid Vässa pere töeks Mari ja suiline Liiso Pruss.

Kogokonna kohto pea Aleksei Jurkotam
Kohtomees Ivan Kask
Kohtomees Vassili Viil

pühapäev, 3. aprill 2011

Koorejaamad Tagaverel (1939) ja Taalikul

Artikkel koorejaamadest:
http://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=28&artid=41636

Suured ja nägusad koorejaamad olid juba 1930.aastatel Pöide ja Valjala piimaühingutel. Hea nägi välja ka Pihtla Piimaühistu Vätta koorejaam. Tagavere koorejaam, üks Eesti moodsamaid, kus oli juba ruumides keskküte, valmis 1939.a.

Kuressaare linnas paiknesid koorejaamad endise Kaarma-Suurevalla vallamaja juures Pärna tänaval, maakonnavalitsuse maja keldris ja Rehemäel. Siit sai linnainimene ka piima osta.

Piim toodi koorejaama tavaliselt hobutranspordiga külakorda
Kui vedajateks olid lapsed, aitasid vanemad inimesed neil piimakanne tõsta. Toodi ka käsikärudega ja jalgratastel.

Et Saaremaa koorejaamad olid väikesed, ostsid nad mõnikord ära mandrimeeste väikseksjäänud sisseseade. Nii töötas veel 1960.aastatel Võhma koorejaamas „Silkeborgi” tehases 1854.a. valmistatud tiivikpastörisaator, mis nüüdseks on jõudnud Imaverre Piimandusmuuseumi. 1950.a. oli Saaremaal 42 koorejaama.

1960.a. oli jõutud niikaugele, et enamus koorejaamu töötas elektrijõul, kusjuures kõrvalistes kohtades toodeti elektrit aurumasinaga. Koorejaamades hakati valmistama ka kaseiini ja juustu.

Varem on koorejaamade juures vastu võetud mune, võid ja rasva piimanormide katteks. Laimjala koorejaamas laaditi patareiraadiote akumulaatoreid, Käeslas käiati vikateid, Uuelõve koorejaamas saeti laudu, Tõnija koorejaamas trükkis Vassili Riis „punast kirjandust”. Mõnes koorejaamas oli metsavendadel pelgupaik. Taaliku koorejaamas väntas Peeter Tooming 1968.a. filmi „Koduküla”.

Meie arhiiv täienes olulise digikoopiaga (1978 lipu heiskamine)

Reedel oli mul aega külastada Saaremaa Muuseumi ja kohtuda sealse muuseumiperega. Ühe jutuaja tulemusel saabus mulle kiri:

Tere taas,

saadan lubatud Orissaare keskkooli poiste 1978. a. kirjutatud üleskutse digikujutise.
SM _ 10649 Ard, Üleskutse Eesti Vabariigi 60. aastapäevaks.
laius 124.0 mm; kõrgus 63.0 mm
üleandja: Laide, Andres

Kogusse registreeritud 30.09. 2010

Bibliograafia - Meie Maa lisaleht Nädalalõpp nr. 7 (96) 20. veebruar 2009

Tervitustega,
Külli Rikas,
Saaremaa Muuseum
tel 4557541
www.saaremaamuuseum.ee

See on digikoopia sellest paberitükist, mida kandis oma rahakoti vahel A. Laide aastakümneid ja andis üle Saaremaa Muuseumile.

pühapäev, 27. märts 2011

märgin üles viite

Saaremaa politsei ametnikud ja teenistujad maakonna politsei 4. aastapäeval. Ees keskel: Orissaare politseijaoskonna ülem Ennemuist, Saaremaa Politsei ülem Tilling. Saaremaa 01.1923. EFA.0-41328

Väinatammist vanim foto

Rahvusarhiivi fotode kogus on ülalnimetatud pilt, mis arvatavati võetud enne kui Väinatamm valmis sai - kivid alles veetud (puudub tasanduskate) ning piirdepostid ühendamata. Loogiliselt võttes peaks see foto olema võetud enne 1896 a.

reede, 25. märts 2011

Lesknaise varanduse jagamine 1886

Lesknaise Marja Ravendi testament.

27.10.1886:25
Siis sai valla protokoli üles vöetud, et Maasi vallast Kavandi külast Andrei Ravendi lesk naene Marja oma vanema tütrega ja tütre mehega mitte heaste korda 
ei saanud. Siis on see Andrei Raaveli lesk naene oma vanema tütrega ja tütre mehega nenda leppinud kui siin alamal protokolis on üles kirjutud.
Nüüd on see Andrusse Raaveli lesk naene Marja oma noorema tütre ja tütremehe juure Ranna küla elama läinud. Ja nüüd sest tänasest paavast saadik jääb see 
Tinnuri rendi koht tema vanema tütre mehele, ja peale sauna maja, köik teised majad mis selle vabatiko platsi peal praegus on, jäävad tema vanema tütre mehe 
pidada, ja peale selle veel liikuvast varandusest nii palju kui siin alas mal, ülevel 
seisab. Ja vanema tütre mees annab siis Marja Ravendile iga aastaseks moonaks niikava kui tema elab, 1. üks vakk odre, 2. kaks vakka rugisid, 3. kaks vakka 
kartuvlid. Peale selle vötab see lesk naene Marja Raavel umast liiguvast varast nenda palju kaso kui temal elamise juure tarvis läheb, ja mis ees tulevas teises 
punktis nimes.
Kui tema noorem tütar ja tütre mees teda surmani aitavad siis pärivad nemad köik seda kaasa vöetud vara, mis siin teises punktis seisab. Aga kui neil vöimalik ei ole 
teda surmani aita. Ja kui see nimetud lesk naene jälle oma vanema tütre mehe juure tahab elama minna, ja kui tema läheb, siis saab tema köik selle liikuva 
varanduse jälle tagasi, mis tema on kaasa vötnud ja mis siin proto kolis 2es punktis on üles kirjutud, üksnes önnetuse läbi katti minemine ja kulla maha arvata. Sest tema vanem tütar ja tütre mees peavad teda öiguse järele, jälle eneste 
juure vötma ja peavad temale leiba andma, kui tema nendega kokku lepib, ja köik oma kaasa vöetud liiguva varanduse tütre juure.Ja kui see peaks olema et see lesk naene ära sureb, ja kui tema väimehed sel ajal 
molemad alles elavad, siis matavad nemad teda kahe peale puu särk saab kahe peale valmistud, ja köik matmise kulu saab kahe pealt toimetud.Vanema tütre mehe kätte jädan liikuv varandus üle pollu platsi ja ülevel nimetud 
majade
1. 5 vakane viljakirst
2. üks 6 vakane viljakirst
3. üks 9 kül.  vilja vaet
4. üks riijete kirst
5. üks 60 toobine ölle nöu
6. üks 25 toobine ölle nöu
7. kaks 3 vakast tõrt
8. üks 20 toobine katel
9. 2 vee torit
10. üks vakane soolu nöu
11. üks vakane vilja nöu
12. vanalased raud rattad
13. vanalased puu rattad kölba üles
14. üks vanalane regi raud tala
15. üks lehm
16. üks lammas
17. 5 vanad võrku ja 2 uut lina
18. 2 nelja toobist lähkrid
19. 2 kannu
20. sööma laud
21. üks käi
22. üks 7 süllane köis
23. kaks vanad oherdid
üle selle veel möni muu veike asi mis ei kirjuta
Köik seda esimeses punktis nimetud vara lubab Andrei Raavelli lesk naene Marja 
oma vanema tütrele ja tema mehele, kui nimad köik omad lubamised täidavad mis 
siin proto kolis on üles kirjutud
2) Andrei Raveli lese naese kaasa vöetud liikov varandus 
1. üks 12 toobine katel
2. kolm vakast kala nöu
3. 2 vilja vaati
4. 46 toobine ölle nöu
5. 1 riijete kast ja reisi laekas
6. kaks kannu
7. kaks vee kappa
8. 1 vöi pütt ja 1 kalapütt
9. üks vann
10. ühed voodid
11. üks iste
12. renni laud
13. üks kala sumi
14. üks vana kott
3) Andrei Ravelli noorema tütre kaasa antud vara mis isa lubamise järele on tema 
kätte antud
üks saun ja sauna vaja
üks lehm
üks lammas
puu sepa pink
üks riiete kerst
üks rijete kast
Pliiti raud, ja raud siurid ja tellis kivid 200 tükki.

Kogukonna pea kohtu mees Aleksei Jurkatom 
kohtumees Ivan Kask 

27.10.1886:25, EAA. 2561-1-2:105p-106p

pühapäev, 20. märts 2011

Punase Risti teenetemärgi saajad

Eesti Punase Risti teenetemärk
V klass

Vassili Teiss 
Orissaare tuletõrjedivisjoni plk abi
21.02.1940





Vladimir Nellis 
Orissaare tuletõrjedivisjoni plk
24.02.1938

Laevahukk Orissaare lähedal

Kapten ja laevaomanik Johan (Johannes) Kahu
sündis 8. novembril 1871 Hiiumaal Emmaste vallas Vanamõisa külas. Johannes asus noorukina koos perega elama Leisi valda Roobaka mõisa Vääri renditallu. Tal tekkis juba varajases nooruses soov omada laeva, kuid esialgu puudus tal selleks raha. Raha saamiseks tegi ta Venemaal põllutöid ja Riias ehitustöid. Õige pea tekkis tal rahaline võimalus ehitada endale esimene purjelaev, mis sai nimeks Lainela. Selle laeva saatus oli aga hävida Orissaare lähedal sügistormis veel enne kulude tagasi teenimist. Johannes Kahu siirdus seejärel Eestis ehitustöödele, kus tal õnnestus koguda raha ning seejärel koliti juba koos perekonnaga Kuressaarde.
Allikas:
http://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=28&artid=37752

Päästejaamade ajalugu

http://www.online.ee/~saving/Ajalugu-parem.htm

1872.aastal loodi Venemaa Imperaatorliku-Kõrgeaususe keisrinna protektsiooni all Laevahukkude Abi Andmise Ühingu Eestimaa osakond. Ehitati päästejaamu, muretseti uppumatuid päästepaate. 19. sajandi lõpuks oli Eesti rannikul ja saartel 28 päästejaama, neist aastaringselt tegutsevaid 9.

Foto Uisusadamast: pildil vangla ja päästepaadi kuur

Mitmeid ajaloolisi fotosid leiab aadressilt: http://www.ra.ee/fotis/
Sealt pärineb foto, mis asub Meremuuseumis, selle leidandmed on: EFA 285.0-54928