Artikkel koorejaamadest:
http://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=28&artid=41636
Suured ja nägusad koorejaamad olid juba 1930.aastatel Pöide ja Valjala piimaühingutel. Hea nägi välja ka Pihtla Piimaühistu Vätta koorejaam. Tagavere koorejaam, üks Eesti moodsamaid, kus oli juba ruumides keskküte, valmis 1939.a.
Kuressaare linnas paiknesid koorejaamad endise Kaarma-Suurevalla vallamaja juures Pärna tänaval, maakonnavalitsuse maja keldris ja Rehemäel. Siit sai linnainimene ka piima osta.
Piim toodi koorejaama tavaliselt hobutranspordiga külakorda
Kui vedajateks olid lapsed, aitasid vanemad inimesed neil piimakanne tõsta. Toodi ka käsikärudega ja jalgratastel.
Et Saaremaa koorejaamad olid väikesed, ostsid nad mõnikord ära mandrimeeste väikseksjäänud sisseseade. Nii töötas veel 1960.aastatel Võhma koorejaamas „Silkeborgi” tehases 1854.a. valmistatud tiivikpastörisaator, mis nüüdseks on jõudnud Imaverre Piimandusmuuseumi. 1950.a. oli Saaremaal 42 koorejaama.
1960.a. oli jõutud niikaugele, et enamus koorejaamu töötas elektrijõul, kusjuures kõrvalistes kohtades toodeti elektrit aurumasinaga. Koorejaamades hakati valmistama ka kaseiini ja juustu.
Varem on koorejaamade juures vastu võetud mune, võid ja rasva piimanormide katteks. Laimjala koorejaamas laaditi patareiraadiote akumulaatoreid, Käeslas käiati vikateid, Uuelõve koorejaamas saeti laudu, Tõnija koorejaamas trükkis Vassili Riis „punast kirjandust”. Mõnes koorejaamas oli metsavendadel pelgupaik. Taaliku koorejaamas väntas Peeter Tooming 1968.a. filmi „Koduküla”.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar