Alkoholi müügist Orissaares I ilmasõja ajal

I Maailmasõja ajal hoolitses võim selle eest, et rahva moraal ei saaks purustatud alkoholi tarvitamise teel ning omavalitsused astusid selleks selgeid samme.

1914. a 19 Detsembril oli Maasi Walla wanema Georgi Sinori poolt kokku kutsutud selle walla wolikogu. Üleüldisest arwust 16 wolikogu liikmest oli kokku tulnud 11.
Protokolli kirjutas wallakirjutaja kt t Kuusk.

Walla wolikogu ühel häälel otsustas:

Saaremaa Talurahwa asjade Komissari herra kaudu palwet awaldada et Maasi wallas Orissaares olewad kroonu wiina monopol ja õlle pood saaksiwad jäädawalt walitsuse poolt kinni pandud sest et nende asutuste mõju rahwa peale kirjeldamata halb on.

Wallawanem: G. Sinor

Kõigi eelduste kohaselt alkoholimüük volikogu palvel ka peatati, kuid neli kuud hiljem on sama teema uuesti volikogus arutusel.

Wolikogu tänasel päewal tähele pannes, et alkoholi müümine Orissaares, kus kõige käidawam koht walla piires on, alkoholi müük kõige kohutawamalt rahwa peale mõjub oma terwise kihvtitamisega, rahwa majapidamise langemisega, riiu ja tülide suurenemisega ja rahwa waimselt langemisega, sest joobnud inimesed annawad oma kurjade ülalpidamistega ja liiderlikude juttude ja tegudega noorematele kõige pahemat eesmärki. Kuni siia ajani, kus alkoholi müük keelatud on, rahwa käekäik paranenud on, perekonnad koos õnnelikult elavad ja lapsed näljas - leiwa pärast ei nuta, sellepärast wolikogu ühel häälel otsustas: Komissari herrale palwet awaldada kordaseadmist teha tarwiliste ülemuste ees ja ka omalt pool wallakogukonna palwet toetada, et Orrisaares igasugune alkoholi müük jäädawalt keelatud oleks ja niisama ka kõiges walla piires nii hästi mõisa kui ka talu maade peal.

Millist tulemust viimane avaldus endaga kaasa tõi, pole hetkel teada, kuid pöördumine ise oma draamaatilises vormis annab põhjust arvata, et küllap see otsus enesega tagajärgi siiski kaasa pidi tooma.

Kõrgema algkooli loomise plaan Orissaarde

1914. aasta kevadel on rahvakoolide inspektor teinud Uuemõisa vallale ettekirjutuse kõrgema algkooli asutamiseks piirkonda. Uuemõisa vallavolikogu protokolliraamatu kirjeldab kooli asutamisega seonduvat protsessi. Tähelepanu tasub pöörata sellele, et nelja valla ühendvolikogu koosolek leidis aset üks kuu ja kaks nädalat enne Esimese maailmasõja algust. Alanud sõda tõmbas kooli loomise plaanidele kriipsu peale.  

Kõrgem algkool oli tsaarivõimu lõpuperioodil tegutsenud algkoolitüüp, mis loodi 25.06.1912 kinnitatud kõrgemate algkoolide määruse alusel. Riia õpperingkonnas pani nende asutamisele aluse rahvahariduse ministeeriumi 31.07.1913 korraldus. 

Koolis oli neli klassi (aastase kursusega). Lubatud olid nii poeglaste-, tütarlaste kui ka segakoolid, eesmärgiks anda õpilastele lõpetatud algharidus. Kooli võeti vastu 10- kuni 13-aastased lapsed, kes olid läbinud 1-klassilise algkooli kursuse. Õppetöö oli vene keeles ja maksuline. 1918. a alates toimus õppetöö eesti keeles. Allusid rahvakoolide inspektorite vahendusel õpperingkonna kuraatorile. 07.05.1920 vastuvõetud avalike algkoolide seadusega reorganiseeriti 6-klassilisteks algkoolideks.

Uuemõisa vallavolikogu protokoll (EAA.2556.1.2 lk 11-13)

I

12. mail 1914 aastal Uuemõisa wallamajas Uuemõisa, Laimjala, Maasi, Muhu Suure walla ühendatud wolikogude koos olek. Kokku oliwad tulnud wolinikud wolikogude poolt: Uuemõisast 3, Laimjalast 4, Maasist 4, Muhu Suurest wallast 4. Walla wanemad: Uuemõisa, Muhu Suure walla ja Laimjala, ja Uuemõisa, Muhu Suure walla ja Laimjala waldade kirjutajad. Koos olekut juhatas Muhu Suure walla walla wanem F. Pallas ja protokolli kirjutas Uuemõisa walla kirjutaja J. Ugi.

Eesistuja pani ühendatud wolikogule ette harutamiseks ette Saaremaa rahva koolide Inspektori herra ettekirjutuse 22. aprillist, mis Uuemõisa walla wolikogu otsusele 20. Jaanuarist järgnenud on, maal kõrgema algus kooli asutamise kohta, kus juures tähele pannes, et Uuemõisa wallal jõudu ei ole üksi seda kooli walla piires awada seda enam et koolide ülemus soowitab seda kooli Orissarde asutada, ning et nimetatud moel kohasem oleks asutada naabri waldade ühendatud kulul ühel häälel otsustas:

1. Koolide ülemust paluda kõrgem algus kool Orisares wõimalikult ligemas tulewikus awada ja wõimalikult seda kool s.o. põis ja tütarlaste jäuks ühtlane.

2. Waldade poolt anda ilma maksuta pruukimiseks koolile kohaline maa tükk ja ajutised üüri ruumid kuni kroonu poolt kooli majade ehitamiseni ühes kütte ja walgustusega; need üüri ruumid wõimalikult Orisares üürida, aga sell korral kui ruumisi Orisarest ei saa, siis võimalikult Orisare ligidal.

3. Koolide ülemust paluda, sell korral kui kõrgem algus kool saab Orisares awatud, Uuemõisa, Laimjala, Maasi ja Muhu Suure waldade, kui kooli asutajatele ja asutamise juures suurde kulude kandjatele ees õigus anda kooli sisse astumise juues õpilastele wastu wõtmise juures, teiste waldade lastega, kes eksami peal ühe suguste teadmistega on.

II

Ühendatud woli kogu tegi ühel häälel otsuseks kõikidest kuludest mis kooli asutamise ja ülal pidamise läbi, kunni kroonu majade ehitamiseni tekkivad, Uuemõisa, Laimjala, Muhu Suurewalla ja Maasi waldade poolt ühe wärsi osawõtta, nii sama ka kuludest mis maa tüki nõutamise summitab, walla maksu maksjate arwu rohkuse järele.

III

Ühendatud wolikogu tähele pannes, et tänasel päeval sai otsuseks tehtud Orisares kõrgem algus kool awada ja waldadel Orisares waba maa tükki ei ole, kuhu oleks wõimalik olewat kool asetada, kooli majad ehitada ja eeskujulised aja pidamised sisse seada, ühel häälel tegi otsuseks: Komissariherra läbi Balti kroonu maade walitsust paluda, et Uuemõisa, Laimjala, Maasi ja Muhu Suure waldade saaks Maasi kroonu mõisa piirist Orisaares suure post maanteeäärest 3-5 dessatini* suurune maa tükk ilma maksuta antud ülalnimetatud kooli tarwituseks.

* 1 dessantiin = ca 1,1 ha

Kestlase laid või Kinda laid Väinatammi otsas

Veel üks huvitav leid ja vaade tänasele tammile: Joh.Pääsukese ülesvõte on tehtud praeguselt teel, mis Orissaarest viib Väinatammile - selle koha nimi on märgitud vanadel kaardidel Kestlase laiuna (see on päris pere nimena. kelle koht oli praeguse veetorni juures - see nimi on olnud äramärgitud juba 1700 algusest.

Ajaloo talgud 3.mai 2015

Head huvilised!

Tänu pr Eist, Viivi eeltööle, õnnestus täna Võidu tänaval korraldada ajaloo talgud - üleslaetud fotod on hea täiendus olemasolevatele teemadele ja mitmedki neist kas uue vaatena või esmaskordse avaldamisena.

Tervitades,

talgulised Gustav Kutsar ja Viivi Eist.

Haapsu küla vaated a. 1913

Pr V.Eist selgitused: 1.foto - Haapsu küla viljatuulaja; 2. foto taluväravad; 3.foto - külatänav Haapsu külas (fotod aastast 1913. pildistaja Joh.Pääsuke)

Vanema aja foto Orissaare kohta: veekogu um. 1900-1908

 

Pr. V.Eist sõnul oli foto juures järgmine märge: Veekogu Orissaares, pildistatud 1900-1908

foto Kõinastul 1900 alguses (Aadu talu)

Foto Kõinastul 1900 alguses (Aadu talu)

Pr V.Eist kommentaar siia juurde: arhiivist on päris palju fotosid Kõinastu kohta - kui on huvi, võib neid veelgi üles otsida ja siia laadida!

Orissaare sadama ehituse 1932-33

See vaade näitab millised olid sadamakaile sisse-ehitatud avad (V.Eist kataloogist)

Uisu sadama muuli ots

Foto juures oli selgitus: Orissaare paadisild. a. 1931 (V.Eist kataloogist)

Illiku laiu tee 30ndatel

See foto pärineb aastast 1932: vaade Illiku laiu poolt peale tee ehitamist (V.Eist katoloogist)

Kaitseliidu pealik R. Lints Öörikul

Kaitseliidu pealik külastab Öörikut (foto arvatav aeg 1933)'

Kaitseliidu Ajaloo blogist leidsin Peeter Kase poolt koostatud malevapealiku elulookirjeldusest järgmise lõigu, mis võib selgitada selle foto tausta - Kaitseliidu õppustel oli kõrgetasemeline komisjon vaatlemas ja võib olla see ülesvõte Öörikult kajastab seda sündmust:
/---/
Aeg-ajalt, et süvendada saadud teadmisi ja kogemusi, korraldati ulatuslikumaid õppusi. Suurimad neist olid Upa-Lilbi taktikaline õppus 1929. aastal, kus osalesid 350 kaitseliitlast ja 40 naiskodukaitsjat ning „Saaremaa dessantoperatsioon“ 1933. aastal, kus tegutsesid ühel pool Kaitseliidu Läänemaa, Harju ja Tallinna malevate üksused, nende vastu aga 700 Saaremaa kaitseliitlast ja 60 naiskodukaitsjat. Ülimalt kõrgetasemeline vaatlejate komisjon andis üksmeelselt maleva tegevusele õppuste käigus väga kiitva hinnangu.        
/---/

Foto Ariste külast

Pr V.Eist selgitused foto juurde: Ariste küla vana moonakate elumaja; kuulus Tumala mõisa juurde; foto aastast 1913. Joh. Pääsuke

Ratturi maja-veski 1913

Pr V.Eist kataloogist: foto aastast 1913 kui Joh.Pääsuke pildistas Saaremaal

Väinatammi laiendus 1939

Pr. Viivi Eist selgitus foto juurde: 1939 tehti tammi remontitöid ja ühtlasi tehti tammi laiendus

Vanad pildid Väinatammist

Pr Eist, Viivi kataloogist: foto aastast 1913 kui pildistaja Johannes Pääsuke käis saarel

See foto pärineb samast ajas, kuid tehtud mõni kuu varem

Pilte ja linke

Lembit Korb saatis paar pilti

ja ühe huvitava lingi. 

Malle Maimannile Viisu Raamatukogust sattus ette 1957. aastal Orissaares peetud noortefestivali kajastus. Orissaarest tehakse juttu 2. minutil.

Sadama tänava sünnilugu (1932 aastast)

Pöide Piimaühingu kiri Saare Maavalitsuse teedeosakonna juhatajale
23. septembrist 1932

Tähtsamaks liikumise ja kaubavahe keskkohaks Tallinnaga ja üldse mandriga on Pöidele ja kogu idapoolsele Saaremaale ning ka osale Muhust Orissaare sadam, mis nüüd lõplikult valmis ehitatud ja kordaseatud, väljaarvatud ainult - sadama juurdepääsu tee.
Nimetatud tee, maanteest kuni Illiklaidu viiva tammini on rajatud endisele põllule, on täieste loomulikus olekus ilma kruusamata, mille tagajärjel juba praegu rööplik ja porine. Edaspidi aga hilissügisel ähvardab see teeosa muutuda hoopis läbipääsmatuks rasketele koormatele, tehes sellega raskeks ja ka kulukaks nii karja- ja põllusaaduste toimetamise sadamasse, kui ka igasuguste laevaga toodatavate kaupade maale toomise.
Ka reisijaile pole sugugi meeldiv sammuda läbi pori, või sõita porisel ja auklisel teel.
Sellepärast, üldsuse huvides julgedes juhtida sellele Teie lugupeetud tähelepanu, loodame Teie poolt korraldust Orissaare sadama juurdepääsu tee korda seadmiseks ja kruusamiseks.

Väinatammi ava ehitamine aastatel 1948 - 1951

Heiki Hanso eestvedamisel on algamas uus projekt, mille eesmärk on avade ehitamine tammi. Nimetatud plaan ei ole uus ning on olnud arutusel ka varem ning erinevate inimeste ja võimude ajal.
Siinkirjutaja tutvus Riigiarhiivis mõnede säilikutega, ning näppu jäi dokumentatsioon aastatest 1951-1952, mis kujutab endast tollase riigikontrolli auditit Orissaare rajoonis ja sellega seonduvatest dokumentidest.

Järgnev tekst on interpreteering tollase Saare Maaparandusjaama direktori Aleksander Pitk'i seletuskirjast Eesti NSV Riigi kontroll ministeeriumile Väinatammi ava rajamise osas.

Aleksander Pitk kirjutab, et 1946 ja 1947 aastatel oli ta ENSV Ülemnõukogu saadikuna teadlik endiste Muhu ja Pöide valdade kalurite soovist teha Muhu ja Saaremaad ühendavale tammile avaused "vee läbivooluks, vee puhastamiseks Väikeses-Väinas kalapüügi paatidele ja kalade läbipääsuks jne."
Pitk tundis end olevat kohustatud kõnealuse teemaga tegelema. 24. aprillil 1948 lubati talle kui Saarema TSN Täitevkomitee esimehele ENSV Ministrite nõukogu poolt vajalik sild ja kanal ehitada. Sild ehitati sama aasta sügisel kohalike kalurite koostööna ning Saaremaa Teedeosakonna järelvalvel ja juhtimisel. Paraku aga jäi kanal kaevamata ning sild seisis kuival kuni 1951. aasta sügiseni, mida Pitk oma seletuskirjas naeruväärseks nimetab. 1951. aasta sügisel oli veetase pikalt madal ning soodustas kaevetööde tegemist. Pitk korraldas kaevetööde teostamiseks lepingu sõlmimise ENSV Kalurikolhooside Liidu voliniku Paul Pallas'ega. Pallas oli lepingu sõlmimisel arvamusel, et nimetatud tööde eest tasub Kalurikolhooside Liit.
Tööd lõpetati 25. oktoobril ning arve koos tööde aktiga esitatigi Kalurikolhooside Liidule, kust aga keelduti arvet tasumast.
Hiljem ilmnes, et kogu nimetatud töö teostamise kohustus on pandud ENSV Ministrite Nõukogu määrusega 16. detsembrist 1951 ENSV Kalatööstus Ministeeriumi kanda. 27. märtsil 1952 saadeti teostatud tööde arve (summas 3599,46 rubla) Kalatööstuse Ministeeriumile, kust seisukohta arve tasumisele ei olnud saadud (vähemasti kuu hiljem).
Tööde aktist ilmneb, et kaevetööd sisaldasid 510 kuupmeetri pinnase kaevamist, millele kulus aega koos transpordiga 30 tundi. Kaevetöid teostati traktoriga S-80.

Avade loomise teema on olnud arutlusel korduvalt ja meie blogiski on sellel teemal vanemaid viiteid.
Artikkel aastast 1908
Artikkel aastast 1919

Orissaare tamm vanadel kaartidel

Orissaare tamme täpne vanus on teadmata. Üks moodus mõistmaks tamme tegelikku iga, on uurida vanu kaarte ning teha järeldusi tamme ümbruse põhjal.

Esimene kaart on Orissaare rajoonikeskuse planeerimise ja hoonestamise projekt aastast 1952 (ERA.T-14.4-6.8388). Plaanil on näha staadion ja tamm on eraldi ära märgitud (pildil punases ringis).

Teine kaart on aastast 1933 ja tegemist on Orissaare aleviku planeerimise kavaga (ERA.T-6.5.108). Kaardil puuduvad tamme piirkonnas igasugused rajatised. Kaardil on tamme asukohas punane ring.

Kolmas kaart on aastast 1917 (ERA.R-1703.1.6) ja näitab praeguse staadioni olevat metsase ala. Tamme kaardil eraldi märgitud ei ole.

Neljas kaart on Orissaare eramõisa plaan aastatest 1894-1895 (EAA.3724.5.2382). Plaanil ei ole tamme eraldi märgitud, kuid ala, kus täna asub tamm on märgitud kaetuks lehtmetsaga. Täpsemalt on kaardil täheldatud, et tegemist on "kaasikuga". Pole sugugi välistatud, et tamme lapsepõlv möödus kaitsva kaasiku varjus. Tamme ligikaudne asukoht on märgitud punase ringiga.

Viies ja vanim kaart on ajast, mil tamme sünnini jäi arvestav hulk aastaid. Tegemist on Orissaare mõisa plaaniga aastast 1787 (EAA.2072.3.426d). Skeemi põhjal laiub tänasel tamme asukohal puisniit.

Kaartide põhjal võib järeldada, et tamm on sattunud oma kohale looduslikul teel, kuigi tore oleks arvata, et tegemist on vana mõisapargi viimase nähtava märgiga. On olnud juttu sellest, et staadioni kohal asus kunagi park. Tundub siiski, et kui seal asus midagi pargi taolist, siis oli tegemist selleks kohandatud loodusliku kooslusega ning park tegutses küllaltki lühiajaliselt.

Euroopa aasta puu

Orissaare ajaloos ei juhtu tihti sündmusi, mis ületaksid riigi meedia uudistekünnise, rääkimata üleeuroopalisest plaanist. Kirjeldatu valguses on tänane päev Orissaare jaoks erilise tähtsusega. Euroopa aasta puu 2015 konkursi võitis Orissaare staadionil kasvav tamm!
Tunnustus ja kiitus selle eest Heiki Hansole, Hannes Valdnale ning kõikidele teistele, kes ühel või teisel moel tulemuse saavutamisele kaasa aitasid.
59836 häält Orissaare tammele on suur hulk tunnustuskrediiti, mis teisest küljest seab vallale ja valla kodanikele kohustuse huvilistele nii Eestist, kui ka mujalt, tamme väärikalt demonstreerida. Suhtugem sellesse kui suurepärasesse võimalusse!