2012. aastal saab Orissaare apteek 100 aastaseks
neljapäev, 28. juuli 2011
neljapäev, 7. juuli 2011
Keskkool 1950ndail, fotod
Panin Orissaare keskkooli kohta üles mõned pildid (2010. aastal igavikku lahkunud kunagise õppealajuhataja pr Medea Kõrv'a albumist): link. Keskkooli ajalugu Piiril, Tumalas ja Orissaares on kirjeldatud ajalehes Kommunismiehitaja 6. nov 1986, nr 131-132, kooli 40-a sünnipäevast leidub ülevaade Kommunismiehitajas nr 136, 18. nov 1986 ja aasta 2001 kohalikus lehes (täpne viide puudu) on rubriigis "Eluratas" intervjuu kauaaegse õpetaja pr Helene Teärega, kelle koolmeistritee algas 1954. aastal Tumalas.
Keisri külaskäik
Veljo Puujalg Kuressaarest saatis väga olulise täienduse selle fakti kohta kui keiser 1803 Orissaares käis:
Keisri Alekander I. Kuresaare käik 1803 aastal.
Jaanikuu 17. päewal s.a. oli meie Saarlastel ja Kuresaare linnal see auu hulga aja pärast Keiserliku perekonna liikmeid näha. See päew läks, nagu kõik teised päewad mööda, aga selle mälestus jääb põlwest põlweni meie rahwa hulka liikuma. Kui ka pitk ajakäik selle päewa hiilgawat ilu ja särawat auu oma warju saab matma; aga tähtsamad sündmused /.../ ja muud sarnased juhtumid jääwad kustutamata meie rahwa raamatusse.
83. aastat tagasi, kui meie armuline kõrge riigi isa ja Eesti rahwa wabastaja Alekander I. Kuresaares käinud. /.../
Üle wäikese wäina Saaremaale tulles olnud keiser Orissaare postkontori ees ühe kiwi pääl. Selle mälestueks tahtnud Saaremaa mõisnikkude kogu senna ühe mälestuse samba ehitada, aga arwanud siisgi ilusamaks mälestuseks iga aasta sääl kiwi pääl kiriku waestele raha jagada. Muhu, Põide, Jaani, Karja, Waljala ja Kihelkonna kiriku waestele, kes 12. lehekuu päewaks Orissaare tulewad, saab iga aasta 14 rup. 28 1/2 kop. ära jagatud; käes olewal (1886) aastal sai iga waene 14 kop. /.../
"Saarlase lisa", 21.07.1886, lk2.
Keisri Alekander I. Kuresaare käik 1803 aastal.
Jaanikuu 17. päewal s.a. oli meie Saarlastel ja Kuresaare linnal see auu hulga aja pärast Keiserliku perekonna liikmeid näha. See päew läks, nagu kõik teised päewad mööda, aga selle mälestus jääb põlwest põlweni meie rahwa hulka liikuma. Kui ka pitk ajakäik selle päewa hiilgawat ilu ja särawat auu oma warju saab matma; aga tähtsamad sündmused /.../ ja muud sarnased juhtumid jääwad kustutamata meie rahwa raamatusse.
83. aastat tagasi, kui meie armuline kõrge riigi isa ja Eesti rahwa wabastaja Alekander I. Kuresaares käinud. /.../
Üle wäikese wäina Saaremaale tulles olnud keiser Orissaare postkontori ees ühe kiwi pääl. Selle mälestueks tahtnud Saaremaa mõisnikkude kogu senna ühe mälestuse samba ehitada, aga arwanud siisgi ilusamaks mälestuseks iga aasta sääl kiwi pääl kiriku waestele raha jagada. Muhu, Põide, Jaani, Karja, Waljala ja Kihelkonna kiriku waestele, kes 12. lehekuu päewaks Orissaare tulewad, saab iga aasta 14 rup. 28 1/2 kop. ära jagatud; käes olewal (1886) aastal sai iga waene 14 kop. /.../
"Saarlase lisa", 21.07.1886, lk2.
teisipäev, 14. juuni 2011
saadetis Inglismaalt
Täna saime Orissaare Raamatukoguga kirja Inglismaalt Mari Minterilt (neiuna Nellis). Ta oli leidnud Ajaloo Toimkonna veebilehelt viite oma isa kohta (vt. Punase Risti teenetemärgi saajad).
Tema isa, Vladimir Nellis, suri 1991 a. ja talle antud medal on tütre valduses ning ta küsib kas me oleme sellest huvitatud! Panen siia ülesse kirjaga saadetud fotod Vladimir Nellise kohta.
Tema isa, Vladimir Nellis, suri 1991 a. ja talle antud medal on tütre valduses ning ta küsib kas me oleme sellest huvitatud! Panen siia ülesse kirjaga saadetud fotod Vladimir Nellise kohta.
esmaspäev, 13. juuni 2011
Orissaare kogudusega seotud lugu
Eile käisin Toomkirikus vastu võtmas teeneteristi. Suur panus sellesse on kunagises julges otsuses, et rajame Orissaarde koguduse. Tänu kuulub kõigile neile, kes tookord ja läbi aastate on selle nimel vaeva näinud. Tänu, mida eile vastu võtsin, ei kuulu ainult mulle, vaid kõigile. Suur tänu koguduse asutajatele ja toetajatele.
Kes soovib, saab Teeneteristi uudistada Orissaare Raamatukogus!
Lisaks:
http://www.eestikirik.ee/node/12560
esmaspäev, 6. juuni 2011
Orissaare ühishaud
Mõni aeg tagasi küsisin siin foorumis infot Võidu tänava otsas asuvasse ühishauda maetute kohta. Kuna hakkasin haua vastu huvi tundma siis, kui oli paks lumi maas, siis sai mulle teatavaks hiljem, et hauamonumendi pinnal on maetute nimed kirjas. Võtsin selle teema hiljuti uuesti käsile, et koguda hauda maetute kohta infot. Paraku ei õnnestunud kõikide meeste osas selgust saada, kuid selles osas annab aeg ehk arutust.Kahtlemata ei pruugi hauda olla maetud just need ja ainult need mehed. Küll aga on nende nimed kivisse raiutud.
1. Ivan Bardadõmov Pjotri p. – sündinud 1906 Petseris; mobiliseeritud 1942 Kirovi oblastis Saranskis, jefreitor, 249. laskurdiviis, parteikandidaat, hukkunud 05.10.1944.
2. Abe Dantsig Ideli p. – sündinud 1920; mobiliseeritud 02.07.1941 Tallinnas; vanem, 249. laskurdiviis, 921. laskurpolk; komsomol; hukkunud 05.10.1944.
3. Nikita Gagin Feodori p. – sündinud 1913 Krasondari krais, Ivanovski rajoonis, Staro-Nikolskojes; mobiliseeritud 1941 Krasnodari krais; laskur; 131. laskurdiviis; parteitu; hukkunud 05.10.1944.
4. Enno Fuks Jüri p. – sündinud 1908, mobiliseeritud 27.04.1941 Tallinnas; seersant; 249. laskurdiviis; parteikandidaat; hukkunud 05.10.1944.
5. Fedor Kljukin Sava p. – sündinud 1908 Petseris; mobiliseeritud 10.12.1943 Uljanovskaja oblastis Tšerdaklinski rajoonis; reamees; 249. laskurdiviis; parteitu; hukkunud 05.10.1944.
6. Osvald Kokka Jaani p. – sündinud 1916 Albus Järvamaal; mobiliseeritud 28.07.1941 Tallinnas; seersant; 249. laskurdiviis; parteikandidaat; hukkunud 05.10.1944.
7. Anatoli Koršunov Semeni p. – sündinud 1921 Narvas; mobiliseeritud 04.04.1944 Molotovi oblastis Aleksandrovski rajoonis; reamees, 249. laskurdiviis; komsomol; hukkunud 05.10.1944
8. Jakov Krist Jakobi p. – sündinud 1910 Tallinnas; mobiliseeritud 19.04.1943 Tšeljabinskis; reamees, 249. laskurdiviis; parteitu; hukkunud 05.10.1944.
9. Nikolai Kulikov Ivani p. – sündinud 1920 Kalinini oblastis Kašinski rajoonis; mobiliseeritud Kalinini oblastis Kašinski rajoonis 01.10.1940; leitnant; 249. laskurdiviis; parteikandidaat; hukkunud 05.10.1944.
10. Johannes Ladoga Hindreku p. – sündinud 1913 Leningradi oblastis, Tosnenski rajoonis, Zarkinskis; mobiliseeritud 1941 Leningradi oblastis, Tosnenski rajoonis; 249. laskurdiviis, 917 laskurpolk; jefreitor-automaatur; parteitu; hukkunud 05.10.1944.
11. Arnold Leier Juhani p. – sündinud 1910 Raplas; mobiliseeritud 27.07.1942 Tšeljabinskis; 249. laskurdiviis; nooremseersant; parteitu; hukkunud 05.10.1944.
12. Akko Lind Jüri p. – sündinud 1923 Vändras; mobiliseeritud 20.10.1942 Tšeljabinskis; 249. laskurdiviis; reamees; parteitu; hukkunud 05.10.1944.
13. Paul Linno Jaani p. – sündinud 1915 Viru-Roelas, Virumaal; mobiliseeritud 1942 Arhangelskis; 249. laskurdiviis; seersant; parteritu; hukkunud vaenalase õhurünnaku tagajärjel saadud haavadesse 05.10.1944; maetud 1,5 km kaugusele Orissaarest, Tammi-Muiküla-Orissaare teede ristmikule.
14. Endel Metssaar Jaani p. (kivil Metsaar) – sündinud 1920 Nabalas, Harjumaal; mobiliseeritud 15.01.1942 Tšeljabinskis; 249. laskurdiviis; reamees; parteitu; hukkunud 05.10.1944.
15. Herbert Metsoja Jakobi p. – sündinud 1912 Tõdvas, Harjumaal; mobiliseeritud 15.01.1942 Tšeljabinskis; 249. laskurdiviis; reamees; parteitu; hukkunud 05.10.1944.
16. Sergei Neupokojev Aleksandri p. – sündinud 1923 Kurganskaja oblast, Belozerski rajoon, mobiliseeritud 1942 Kurganskaja oblastis, Belozerski rajoonis; 8. laskurkorpus, 49. eraldiseisev sidepataljon; jefreitor; parteikandidaat; hukkunud 05.10.1944.
17. Hugo Opman Aleksandri p. – sündinud 06.11.1921 Tartus, haridust 6 klassi; tööline spordiriistade vabrikus; mobiliseeritud 13.07.1941 (ZEV andmetel 04.07.41) Tartus, 249. laskurdiviis; seersant; komsomol; hukkunud 05.10.1944.
18. Danil Panasjuk Nikanori p. – sündinud 1904 Ukrainas Volõnskaja oblastis; mobiliseeritud Ukrainas Volõnskaja oblastis; 79. inseneri-sapööri pataljon; reamees-sapöör; parteitu; hukkunud 05.10.1944; maetud Muhu poolsele tammi otsale, teest ca 100m.
19. Arnold Pello Johannese p. – sündinud 1910 Narvas, mobiliseeritud 31.06.1941 Tallinnas; 249 laskurdiviis, 921. laskurpolk; seersant; parteitu; hukkunud 05.10.1944. Loeti 21.12.1942 (Velikie Luki lahingud) teadamata kadunuks, kuid ilmselt oli tegemist eksitusega.
20. August Perman Filipi p. – sündinud 1926 Omski oblast, Kalašinski rajoon; mobiliseeritud 1943 Omski oblastis, Kalašinski rajoonis; 249 laskurdiviis; reamees; parteitu; hukkunud 05.10.1944.
21. Ervin Pirgendak Priidiku p. – sündinud 1914 Tallinnas; mobiliseeritud 25.07.1941 Tallinnas; 249 laskurdiviis; reamees-kuulipildur; parteikandidaat; hukkunud 05.10.1944.
22. Eduard Põder Jaani p. – sündinud 1921 Omski oblastis, Sedelnikovski rajoonis; mobiliseeritud 1943 Omski oblastis, Kuibõševi linnas; 7. laskurdiviis, reamees, komsomol; hukkunud 06.10.1944.
23. Elmar Pähel Juhani p. – sündinud 15.10.17 Hiiumaal Kärdlas, eluk. sama, algh., pottsepp. 05.07.41 mobiliseeriti Punaarmeesse, Vologda obl. Kuštšuba, tööline, Eesti korpus. Hukkumise kohta info puudub.
24. Elmar Raiend Hansu p. – sündinud 17.02.13 Harjumaal Kohilas; eluk. Kohila, haridus 6 kl.; tsiviileriala auruturbiini masinist. 22.07.41 mobiliseeriti Punaarmeesse, Arhangelski obl., tööpataljon, sõjatööstuses, Eesti korpus. Hukkumise kohta info puudub.
25. Reile R.I. – Info puudub!
26. Ervin-Erich Rein Jossifi p. - sündinud 23.08.16 Tallinn, eluk. Tallinn, Graniidi 1-7, keskh., dispetšer, Tallinna Transport. 08.08.41 mobiliseeriti Punaarmeesse, Sverdlovski obl. Ivdel, Maslovo, Krasnouralsk, metsatööline, Eesti korpus, nooremleitnant, 05.10.44 langes Saaremaal. [A.K. kaust 5-5; ERAF kart. 23; ZEV III köide; ERAF kart. 6-3; KRA,9-4-2].
27. Reinfeld A.A. – Info puudub!
28. Artur Saat Jüri p. – sündinud 16.11.21 (ka 26.11.21) Saaremaa; elukoht enne sõda oli Valjala v. Haeska k. Väljatooma t., 5 klassi haridust.; 01.08.41 mobiliseeriti Punaarmeesse, Sverdlovski obl. UAZ, 819. ehitus-töökolonn, Eesti korpus, 921. laskurpolk, nooremseersant, hukkunud 05.10.1944.
29. Arnold Saare (Saage), Hermanni p. – sündinus 1904 Rakveres; mobiliseeritud 13.06.1941 Kalinini oblastis, Võšnevolotski rajoonis; seersant; 249. laskurdiviis; parteikandidaat; hukkunud 05.10.1944.
30. Laos Soomre Jakovi p. – sündinud 1914 Väike-Maarjas, Järvamaal; mobiliseeritud 08.02.1942 Sverdlovskaja oblastis, Krasnouralskis; jefreitor; 249. laskurdiviis; parteikandidaat; hukkunud 05.10.1944.
31. Talanov P.I. – Info puudub!
32. Teterko V.M. – Info puudub!
33. Robert Toots Karli p. – sündinud 1910 Krasnojarskis, mobiliseeritud 1942 Sverdlovski oblastid, Kamõslovskis; reamees; 249. laskurdiviis; parteitu; hukkunud 05.10.1944.
34. August Univer Arnoldi p. – sündinud 1921; mobiliseeritud 13.05.1943 Tšuvašši ANSV-s, Oktjabrsi rajoonis; reamees; 249. laskurdiviis; paretilane (või komsomol); hukkunud 05.10.1944.
35. August Vaan Mihkli p. – sündinud 1910 Kullamaal, Läänemaal; mobiliseeritud 16.01.1943 Tšeljabinskis; reamees; 249. laskurdiviis, 921. laskurpolk; parteitu; hukkunud 05.10.1944
36. Nikolai Vojennõi Aleksei p. – sündinud 1915 Petseris; mobiliseeritud 28.07.1941 Tallinnas; seersant; 249. laskurdiviis, 921. laskurpolk; parteilane; hukkunud 05.10.1944
37. Ilja Zubkov Moissei p. – sündinud 1922 Pavlogradis, Depropetrovskaja oblastist; mobiliseeritud 30.01.1942 Kotšenevski rajoonis, Novosirbirski oblastis; nooremleitnant; 79. inseneri-sapööri pataljoni 1. brigaad; parteikandidaat; hukkunud 05.10.1944; algselt maetud tammi Saaremaa-poolsesse otsa (ca 50m tammi algusest Saaremaa poolt vaadates vasemal tammi serval).
Erinevaid andmebaase kasutades (ОБД Мемориал ja Memento trükised) olen saanud hetkeks kokku esmase info 33 sõjamehe kohta.
Valdav osa maetutest olid Eesti Vabariigi kodanikud. Kõrgeimas auastmes maetu on teadaolevalt leitnant Nikolai Kulikov. Kõrgeimas auastmes eestlane on nooremleitnant Ervin-Erich Rein. Ilmselgelt on maetud eestlaste näol tegemist valdavalt 1941 aasta suvel venelaste poolt kaasa viidud meestega, kellel õnnestud jääda ellu nii tööpataljonides, kui ka Velikie Luki lahingutes.
Üksustena on enim mainitud 249. Eesti laskurdiviisi ning selle allüksust (921. laskurpolk).
Järgnevalt nimekiri:
1. Ivan Bardadõmov Pjotri p. – sündinud 1906 Petseris; mobiliseeritud 1942 Kirovi oblastis Saranskis, jefreitor, 249. laskurdiviis, parteikandidaat, hukkunud 05.10.1944.
2. Abe Dantsig Ideli p. – sündinud 1920; mobiliseeritud 02.07.1941 Tallinnas; vanem, 249. laskurdiviis, 921. laskurpolk; komsomol; hukkunud 05.10.1944.
3. Nikita Gagin Feodori p. – sündinud 1913 Krasondari krais, Ivanovski rajoonis, Staro-Nikolskojes; mobiliseeritud 1941 Krasnodari krais; laskur; 131. laskurdiviis; parteitu; hukkunud 05.10.1944.
4. Enno Fuks Jüri p. – sündinud 1908, mobiliseeritud 27.04.1941 Tallinnas; seersant; 249. laskurdiviis; parteikandidaat; hukkunud 05.10.1944.
5. Fedor Kljukin Sava p. – sündinud 1908 Petseris; mobiliseeritud 10.12.1943 Uljanovskaja oblastis Tšerdaklinski rajoonis; reamees; 249. laskurdiviis; parteitu; hukkunud 05.10.1944.
6. Osvald Kokka Jaani p. – sündinud 1916 Albus Järvamaal; mobiliseeritud 28.07.1941 Tallinnas; seersant; 249. laskurdiviis; parteikandidaat; hukkunud 05.10.1944.
7. Anatoli Koršunov Semeni p. – sündinud 1921 Narvas; mobiliseeritud 04.04.1944 Molotovi oblastis Aleksandrovski rajoonis; reamees, 249. laskurdiviis; komsomol; hukkunud 05.10.1944
8. Jakov Krist Jakobi p. – sündinud 1910 Tallinnas; mobiliseeritud 19.04.1943 Tšeljabinskis; reamees, 249. laskurdiviis; parteitu; hukkunud 05.10.1944.
9. Nikolai Kulikov Ivani p. – sündinud 1920 Kalinini oblastis Kašinski rajoonis; mobiliseeritud Kalinini oblastis Kašinski rajoonis 01.10.1940; leitnant; 249. laskurdiviis; parteikandidaat; hukkunud 05.10.1944.
10. Johannes Ladoga Hindreku p. – sündinud 1913 Leningradi oblastis, Tosnenski rajoonis, Zarkinskis; mobiliseeritud 1941 Leningradi oblastis, Tosnenski rajoonis; 249. laskurdiviis, 917 laskurpolk; jefreitor-automaatur; parteitu; hukkunud 05.10.1944.
11. Arnold Leier Juhani p. – sündinud 1910 Raplas; mobiliseeritud 27.07.1942 Tšeljabinskis; 249. laskurdiviis; nooremseersant; parteitu; hukkunud 05.10.1944.
12. Akko Lind Jüri p. – sündinud 1923 Vändras; mobiliseeritud 20.10.1942 Tšeljabinskis; 249. laskurdiviis; reamees; parteitu; hukkunud 05.10.1944.
13. Paul Linno Jaani p. – sündinud 1915 Viru-Roelas, Virumaal; mobiliseeritud 1942 Arhangelskis; 249. laskurdiviis; seersant; parteritu; hukkunud vaenalase õhurünnaku tagajärjel saadud haavadesse 05.10.1944; maetud 1,5 km kaugusele Orissaarest, Tammi-Muiküla-Orissaare teede ristmikule.
14. Endel Metssaar Jaani p. (kivil Metsaar) – sündinud 1920 Nabalas, Harjumaal; mobiliseeritud 15.01.1942 Tšeljabinskis; 249. laskurdiviis; reamees; parteitu; hukkunud 05.10.1944.
15. Herbert Metsoja Jakobi p. – sündinud 1912 Tõdvas, Harjumaal; mobiliseeritud 15.01.1942 Tšeljabinskis; 249. laskurdiviis; reamees; parteitu; hukkunud 05.10.1944.
16. Sergei Neupokojev Aleksandri p. – sündinud 1923 Kurganskaja oblast, Belozerski rajoon, mobiliseeritud 1942 Kurganskaja oblastis, Belozerski rajoonis; 8. laskurkorpus, 49. eraldiseisev sidepataljon; jefreitor; parteikandidaat; hukkunud 05.10.1944.
17. Hugo Opman Aleksandri p. – sündinud 06.11.1921 Tartus, haridust 6 klassi; tööline spordiriistade vabrikus; mobiliseeritud 13.07.1941 (ZEV andmetel 04.07.41) Tartus, 249. laskurdiviis; seersant; komsomol; hukkunud 05.10.1944.
18. Danil Panasjuk Nikanori p. – sündinud 1904 Ukrainas Volõnskaja oblastis; mobiliseeritud Ukrainas Volõnskaja oblastis; 79. inseneri-sapööri pataljon; reamees-sapöör; parteitu; hukkunud 05.10.1944; maetud Muhu poolsele tammi otsale, teest ca 100m.
19. Arnold Pello Johannese p. – sündinud 1910 Narvas, mobiliseeritud 31.06.1941 Tallinnas; 249 laskurdiviis, 921. laskurpolk; seersant; parteitu; hukkunud 05.10.1944. Loeti 21.12.1942 (Velikie Luki lahingud) teadamata kadunuks, kuid ilmselt oli tegemist eksitusega.
20. August Perman Filipi p. – sündinud 1926 Omski oblast, Kalašinski rajoon; mobiliseeritud 1943 Omski oblastis, Kalašinski rajoonis; 249 laskurdiviis; reamees; parteitu; hukkunud 05.10.1944.
21. Ervin Pirgendak Priidiku p. – sündinud 1914 Tallinnas; mobiliseeritud 25.07.1941 Tallinnas; 249 laskurdiviis; reamees-kuulipildur; parteikandidaat; hukkunud 05.10.1944.
22. Eduard Põder Jaani p. – sündinud 1921 Omski oblastis, Sedelnikovski rajoonis; mobiliseeritud 1943 Omski oblastis, Kuibõševi linnas; 7. laskurdiviis, reamees, komsomol; hukkunud 06.10.1944.
23. Elmar Pähel Juhani p. – sündinud 15.10.17 Hiiumaal Kärdlas, eluk. sama, algh., pottsepp. 05.07.41 mobiliseeriti Punaarmeesse, Vologda obl. Kuštšuba, tööline, Eesti korpus. Hukkumise kohta info puudub.
24. Elmar Raiend Hansu p. – sündinud 17.02.13 Harjumaal Kohilas; eluk. Kohila, haridus 6 kl.; tsiviileriala auruturbiini masinist. 22.07.41 mobiliseeriti Punaarmeesse, Arhangelski obl., tööpataljon, sõjatööstuses, Eesti korpus. Hukkumise kohta info puudub.
25. Reile R.I. – Info puudub!
26. Ervin-Erich Rein Jossifi p. - sündinud 23.08.16 Tallinn, eluk. Tallinn, Graniidi 1-7, keskh., dispetšer, Tallinna Transport. 08.08.41 mobiliseeriti Punaarmeesse, Sverdlovski obl. Ivdel, Maslovo, Krasnouralsk, metsatööline, Eesti korpus, nooremleitnant, 05.10.44 langes Saaremaal. [A.K. kaust 5-5; ERAF kart. 23; ZEV III köide; ERAF kart. 6-3; KRA,9-4-2].
27. Reinfeld A.A. – Info puudub!
28. Artur Saat Jüri p. – sündinud 16.11.21 (ka 26.11.21) Saaremaa; elukoht enne sõda oli Valjala v. Haeska k. Väljatooma t., 5 klassi haridust.; 01.08.41 mobiliseeriti Punaarmeesse, Sverdlovski obl. UAZ, 819. ehitus-töökolonn, Eesti korpus, 921. laskurpolk, nooremseersant, hukkunud 05.10.1944.
29. Arnold Saare (Saage), Hermanni p. – sündinus 1904 Rakveres; mobiliseeritud 13.06.1941 Kalinini oblastis, Võšnevolotski rajoonis; seersant; 249. laskurdiviis; parteikandidaat; hukkunud 05.10.1944.
30. Laos Soomre Jakovi p. – sündinud 1914 Väike-Maarjas, Järvamaal; mobiliseeritud 08.02.1942 Sverdlovskaja oblastis, Krasnouralskis; jefreitor; 249. laskurdiviis; parteikandidaat; hukkunud 05.10.1944.
31. Talanov P.I. – Info puudub!
32. Teterko V.M. – Info puudub!
33. Robert Toots Karli p. – sündinud 1910 Krasnojarskis, mobiliseeritud 1942 Sverdlovski oblastid, Kamõslovskis; reamees; 249. laskurdiviis; parteitu; hukkunud 05.10.1944.
34. August Univer Arnoldi p. – sündinud 1921; mobiliseeritud 13.05.1943 Tšuvašši ANSV-s, Oktjabrsi rajoonis; reamees; 249. laskurdiviis; paretilane (või komsomol); hukkunud 05.10.1944.
35. August Vaan Mihkli p. – sündinud 1910 Kullamaal, Läänemaal; mobiliseeritud 16.01.1943 Tšeljabinskis; reamees; 249. laskurdiviis, 921. laskurpolk; parteitu; hukkunud 05.10.1944
36. Nikolai Vojennõi Aleksei p. – sündinud 1915 Petseris; mobiliseeritud 28.07.1941 Tallinnas; seersant; 249. laskurdiviis, 921. laskurpolk; parteilane; hukkunud 05.10.1944
37. Ilja Zubkov Moissei p. – sündinud 1922 Pavlogradis, Depropetrovskaja oblastist; mobiliseeritud 30.01.1942 Kotšenevski rajoonis, Novosirbirski oblastis; nooremleitnant; 79. inseneri-sapööri pataljoni 1. brigaad; parteikandidaat; hukkunud 05.10.1944; algselt maetud tammi Saaremaa-poolsesse otsa (ca 50m tammi algusest Saaremaa poolt vaadates vasemal tammi serval).
Las nende meeste hukkumise kangelaslikkus ja sõjategevuse motiivid jäägu pureda neile, kes sellest end paremini tundma hakkavad. Eelmise sajandi neljakümnendatel läbis Saaremaad kaks lahingulainet, mille tagajärjel jäi saare kivisesse pinda puhkama palju sõjamehi mitmetest rahvustest.
Enamasti ei olnud nende surm tiivustatud vabatahtlikust kangelaslikkusest vaid karmist käsust, mille andis süsteem lihtsale inimesele oma eesmärkide täitmiseks. Valikuid ei antud!
Endiselt on oodatud kõik mälestused seoses ühishauaga!
neljapäev, 2. juuni 2011
Orissaare eile ja täna
Tänapäevased pildid on tehtud küll pisut madalamalt, kuid ettekujutuse muutustest ajas annavad fotod kindlasti.
... ja nüüd.
Enne...
... ja nüüd.
Kingitus toimkonnale!
1. juuni soojal õhtul andis militaaresemete koguja Joel Nõukas meile üle kaks kasti vanade, peamiselt usuteemaliste raamatutega. Vastukingituseks andis Gustav Joelile tema kogusse medali, mille täpse nimetuse ning saamisloo saab Gustav kindlasti käesolevale kirjutisele kommentaarina lisada.
GK täiendus: kuna ka Joel palus kirja panna, mille eest need saadud, siis ajaloo huvides märgin juurde, et tegemist on 2004/2005 Kosovo missioonilt saadud sõjaliste märkidega: üks on NATO Balkani operatsiooni medali rinnalint (saadud 2005); teise rinnamärgi sain Taanis, kui olime seal väljaõppel - harjutasime koostegevust nende pataljoniga ning meid arvati Taani Printsi Ihurügemendi koosseisu (Eesti kompanii juhtkond läks varem Põhja-Kosovosse eel-luurele ning ülem määras mind kompaniid juhtima ja mul tuli koordineerida üksuse järk-järgulist operatsiooni alale siirdumist (2004); kolmas on üks Taani pataljoni poolt antud medal (...oli Kosovos üks pikk rännak).
Järgmisel päeval viisime kastid raamatukokku, et seal kingitusele täpsemalt pilk peale visata.
Kastid sisaldasid lauluraamatuid, ajakirju, katekismuseid ning muid selleteemalisi trükiseid.
Pildil nähtav laud sai pea terves ulatuse trükistega kaetud. Esimese ülevaatuse käigus otsustasime selgitada välja vanimad teosed, milledeks osutusid ülekaalukalt kaks raamatut.
Nendeks olid 1816. aastal trükitud lauluraamat ...
... ja 1826. aastal trükitud palveraamat.
Trükiste vahelt tuli välja üks vähemalt 70 aastat vana kommipaber ning paar kviitungit. Analoogseid esemeid on seal kindlasti veel. Eriti väärib rõhutamist see, et mitmete trükiste kaantele-lehtedele on nende eelmised omanikud kirjutanud andmeid nii endi, kui ka esivanemate kohta. Kogu see info vajab kindlasti eraldi käsitlemist.
Trükised on hoiul raamatukogus ning huvilistel on neile raamatukogu lahkel loal vaba ligipääs.
Täname siinkohal veel kord Joel Nõukast suurepärase kingituse eest!
kolmapäev, 25. mai 2011
Välitööde tulemus
Eelmine nädal sai proovitud teha uuemad fotod samade vaadetega nagu vanadel piltidel
neljapäev, 19. mai 2011
Kööba kõrvalmõisast
Kaardil Kööba kõrvalmõisa maad. Roosakad alad põllumaa. Kööba kõrvalmõis kuulus Orissaare mõisale oli põhimiselt farm. Eluhooneid ei olnud. Mingid eluhooned paiknesid Kreegimäel (umbes 200 aastat tagasi).
Täppidega tähistatud:
1. Säilinud on kõrvalmõisa rehehoonest pool koos reheahjuga. Reheahju on hiljem kasutatud keldrina.
2. Kööba kõrvalmõisa küüni vundament.
Rehehoone juurest tuleb tee, mis hargneb kaheks. 3. Vasakule pöörav haru (Tumala mõisa suunas) on praegugi autoga läbitav ja säilinud mõisaajast. Kruus teede jaoks on võetud lähedal asuvatest kruusakarjääridest.
4. Paremale (Orissaare mõisa poole) oli majandusvedude (hobutee) nüüdseks aimatav kuid jalgsi või jalgrattaga läbitav teeosa.
Kraavitus kaardil on mõisaaegne, praegugi nähtav, kuid kahjuks võsastunud ja metsastunud.
1919. a. maareformiga mõisa alad riigistati ja läksid kruntimisele. Osa krunte anti Vabadussõjast osavõtnutele. Kellele milline krunt vajab täpsustamist.
esmaspäev, 16. mai 2011
Köikse värskem ajalugu: Orissaares Optimistid vees
Kööba asunduse plaan 1920ndad
kolmapäev, 11. mai 2011
Välitöödel kuni septembrini
Alates maikuust võib mind ja Andrust leida laupäeviti kl.10.30-st kuni 12.30-ni Illiku laiul, Meesteplatsil - paadikuuride juures toimetamas. Ühtlasi hakkame vastu võtma ajaloolist vanavara. Esimesed pakkumised on tulnud.
Gustav
Gustav
pühapäev, 1. mai 2011
esmaspäev, 25. aprill 2011
samad inimesed Maasi kohtus (1886-87)
Paarikümmend kohtuprotokolli läbi vaadates http://www.history.ee/vallakohus/maasi/list.html,
tundub et samad inimesed üritavad kohtus oma ...
Protokoll Aleksei Oleri nõudest Vässa koha pärimise õiguse asjas.
26.09.1886:15
Siis astusid Vohma külast Vässa peremehe Tonis Oleri poeg Aleksei Oler ja tema esimene lesk naene Marja kogukona kohtu ette selle puumaa pärimise öiguse pärast. Oler tahab sellest puumaast poolt endale pärida. Ja Maasi kogukono kohus möistis et Aleksei Oleril ei ole praegus miski sugust pärimise öigust selle talu koha nr 84 üle enne kui see talu koht saab täieste selgeks maksetud kroonu kassase 1050 rubla, siis vöib selle talu kuha peale öigust saada Aleksei Oler oma iso lubamise järele kui riigi seadus seda lubab, ja kui Domainen valitsuse kohus luba anab seda talu kohta pidada Valla pea kohtumees Aleksei Jurkatom kohtumees Ivan Kask Tunnistus Maasi kogukonna kohtus sel 26 Sep. k.p1886. a. Siis astus endine Maasi valla pea kohtu mees Mihail Kask kogukonna kohtu ette ja tunnistas. Sel 1883. a siis kui Vässa puumaa nr 84, peremees Toomas Oler oma talu kuha pärast seda ostu kontrahti on läinud linnast esimest korda trahtma, selle pääva hommiku tuli tema valla pea kohtumehe juure, ja see küsis tema käest, kellele sina tahad oma kohta osta. Ja tema ütles: "Mina ostan selle kuha oma vanema poja poegatele. Ja pea kohtu mees ütles temale ehk on sool miski kavalust selle asja sees. Aga tema ütles: "Jumala ja inimeste ees panen mina omad käed kogu, ja tunnistan, et mool ei ole mitte miski kavalust sest mina ostan selle kuha oma poja poegadele." Seda tunistab endine pea kohtu mees Mihail Kask. 2. Tunistas Eljar Amer Maasi kogu konna kohtu ees. Sel 26. sept. k.p 1886 a. Sel samul pääval pärast selle, on see Toomas Oler valla kirjutaja Karel Ratturi juures ka need samad sonad ütlenud ja tema on seda pealt kuulnud. Seda tunistab Pisku Pahila külast Eljar Amer 3. Tunnistab valla kirjutaja Karel Rattur. Siis kui Toomas Oler linna läks neid ostu paberid kuulama siis tuli tema meilt läbi ja ütles, ilma minu küsimata: "Mina tahan selle kuha osta oma poja poegadele." Tunistaja Karel Rattur. 4. Tunnistab Toomas Oleri lesk naene Mare, siis kui Toomas on linna läinud neid ostu paberid tooma, on tema kodu ütlenud selle pääva hommiku mina ostan selle kuha oma poegadele, ja esimise poja poegadele.
Valla pea kohtumees Aleksei Jurkatom
Kohtumees Ivan Kask Kirjutaja J. Kärner
Protokoll Aleksei Oleri karistamisest kohtu käsule vastuhakkamise eest.
17.10.1886:20
Siis tulid Maasi kogukona kohtu ette Vohma külast Vässa perest lesk naene Marju oler ja tema mehe vend Aleksei Oler. Selle kohtu möistmise järele on Aleksei Oler pooleks tunniks kinni möistetud selle pärast et tema ei ole mitte vaid jäänud kui kohus teda kolm korda oli keelnud.
Kohtu mees Ivan Kask
Kohtu mees Vasili Viil
Protokoll Marja Oleri nõudest mehevenna Aleksei Oleri vastu laste Vassili ja Melanja Oleri vigastamise ja kiusamise asjas.
01.05.1887:14
Sel ülevel nimetud pääval sai Vöhma külast Aleksei Oler Maasi valla kogukonna kohto ette kutsutud, tema venna lese naese kaeptuse peale selle üle et Aleksei Oler on möödaläinud suvel selle lese naese poega Vassilid rehaga heina kuui pealt maha tömbanud mise läbi Vassili Oler on suurt viga saanud, selle strahviks möistis kogukonna kohus Aleksei Olerili 3 rubla maksu mis Aleksei peab 1. heina kuu päävaks ära maksma. 2) Kaebas Marja Oler kogukonna kohto ees, et sel mööda läinud talvel, on tema tütar Melanja Aleksei Oleriga metsas keinud heinu toomas, siis on Aleksei oma heina koormaga ees ära tulnud ja tema tütart Melanjad järele üksi jätnud, siis on Melanja käest heina koorm ümber läinud, ja kui see on Alekseid happi üüdnud koormad üles töstma, siis ei ole Aleksei teda mitte appi läinud ja on temale kortnud, kui sina laisk vorst mitte ei viitsi koormad hoida siis tösta nüüd üksi üles, selle töstmise läbi on see tütarlaps viga sanud, ja on praegus alles haige maas, selle trahviks möistis kohus Aleksei Olerid 3-ks tunniks kinni.
Pea kohto mees Aleksei Jurkatom
kohto mees Ivan Kask
Protokoll vallakohtu teadaandmisest Aleksei Olerile Vässa talukoha varanduse müügikeelu kohta enne peremeheõiguste kinnitamist.
29.05.1887:15
Sel ülevel nimetud pääval sai Aleksei Oler Maasi kogukonna kohto ette kutsutud ja sai temale teada antud et temal ei ole mitte seni ajani luba antud selle Vässa puumaa pealt oma lubaga miski asia ei vilja eiga miski asja ära müüja, enne kui temal saab Saaremaa maakonna kohtu käsu peale vahe tehtud kes selle kuha peale peab peremeheks jääma.
Protokoll Vässa talukoha liikuva varanduse jagamisest Marja Oleri ja Aleksei Oleri vahel. 23.10.1887:23
Sel ülevel nimetud pääval sai Maasi vallast Vöhma külast Vässa puumaa liikov
vara ära jägatud, ja Marja Olerile, ja tema mehe venna Aleksei vahe tehtud, nii
kui siin protokoolis leida on.
1. Sai köik puumaa voli neile pooleks möistetud, mis nemad ise oma all on
ümber möistnud.
2. Said köik puumaa loomad ära jägatud, ja neile vahe tehtud. Hobused oli: 3
vanad hobust ja üks see aastane varss; Marja Oler on saanud, määra
kodunt todud hobuse eest, ja musta ruuna jäo hobuseks, Aleksei Oler on
saanud vanema korvi ruuna, ja täkut varsa. Veikstest on Marju Oler
saanud 2 lehma ühe kodund toodud lehma asemele, teise jäo lehmaks, 2
noor aastast pulli; 1 aastase pulli ja ühe kevadise vasika. Aleksei on
saanud: 1 lehma, 2 kolme aastast pulli ja 2 kevadist vasikad. Toomas Oleri
naene Mare on saanud: 1 härja, ja ühe lehma, kodunt saadud veikste
asemele. Ühe lehma on Aleksei laadal 13 rubla eest ära müinud, selle raha
möistis kohus pooleks, et see on Toomas Oleri lehma asemele arvetud.
Sellest rahast saab kumki 6 rubla 50 kop. Sigadest saab Marja Oler, ühe
vana sea ja 3 pörsast. Aleksei saab, ühe vana sea ja 3 pörsast. Üks siga
jääb Toomas Oleri naese Marele. Lambad jäävad vanad viisi, iga ühel oma
jägu.
3. Maja kraamist saab Marja Oler, ühe kohevahelmised raud vankri, ja ühed
uued puu rattad, ühe raud talladega ree, ja hobuste riistad on iga ühel need
mis enne üheks hobule tarbes on olnud. Peenemast maja kraamist saab
Marja Oler, 4 öle kibi, ühe pessu kunna, kaks vähemad katelt, kolm kahe
vakast vilja kotti, ühe vee hämbri ühe vanni, ühe taari tünni, ühe kaju, ühe
leiva koti, ühe lüpsiko, kolm piima pütti, kaks kappa, kaks vöi pütti, ühe
liha nöu, ühe kala nöu, kaks vähemad lähkrid, riiete kerst, ühe soe, ühe
kerve, ühe kirka, ühe poiksi, kaks löuku, kaks sönniko hango, ühe hiina
angu sööma lauva alus kopiga, peale selle veel köik soogi ja jooki riistad
ehk nöud, ja veel möned veksid maja osad mis siin veel nimetud ei ole
saavad veel pooleks möistetud.
4. Ühte pruukida on neile, tuule veski mis ka kahe peale paranda on kui see
ette tuleb, leiva löime ja kume tors, ja vee lauvad mis puumaa kuluga on
ostetud, ja saetud.
5. Raha on kahe peale jägada; 200 rubla mis Toomas Oler on sel puumaa ostmise tarbis kroonu kassase sise maksnud, sellest on Ivan Oleril 60 rubla ja Alekseil 60 rubla teenitud raha, ja 80 rubla on puumaa peal korjatud, selle raha möistis kohus pooleks, Marja Olerile jääb 100 rubla, ja
Alekseile 100 rubla.
Siis on Aleksei enne vahe tegemist 2 hobust ära müinud, 54 rubla eest seda raha möistab kogukonna kohus kolmeks,
Nenda, et Toomas Oleri naene Mare saab ühe poole sellest rahast, 27 rubla oma kodunt toodud hobuse eest, aga teine pool 27 rubla on Marjale ja Alekseile pooleks kumki saab 13 rub 50 kop. 40 rubla Toomas Oleri rahast on Väluba kortsimehe kaes laenus olnud mis Aleksei on välja vötnud, ja Leisi maja ostmise tarbeks on 93 rubla antud, mis neile pooleks möistetud on.
Siis on kumagil raha parrida:
Marja Oleril Aleksei Oleril
kroonu kassase maksetud rahast 100 rubla
hobuse rahast 13 rubla 50 kop 13 rubla 50 kop
lehma rahast 6 rubla 50 kop 6 rubla 50 kop
laenatud raha 20 rubla 20 rubla
Maja ostmise raha 46 rubla 50 kop 46 rubla 50 kop
Teeb summa 186 rubla 50 kop 186 rubla 50 kop
Peale selle saab Aleksei pool talu kuha öiguse isa testamendi järele, ja uued majad saavad Alekseile puumaa pealt ehitud, javunud jäävad Marja Oleri pärida, need majad mis peale oksjoni on ehitud jääb Aleksei pärida.
Et Aleksei Oler sellega mitte rahul ei ole, seepärast saab see asi aulise keiserlikko I Saaremaa kihelkonna kohtu ooleks antud.
Pea kohto mees Aleksei Jurkatom
kohto mees Ivan Kask
kohto mees Vasili Viil
tundub et samad inimesed üritavad kohtus oma ...
Protokoll Aleksei Oleri nõudest Vässa koha pärimise õiguse asjas.
26.09.1886:15
Siis astusid Vohma külast Vässa peremehe Tonis Oleri poeg Aleksei Oler ja tema esimene lesk naene Marja kogukona kohtu ette selle puumaa pärimise öiguse pärast. Oler tahab sellest puumaast poolt endale pärida. Ja Maasi kogukono kohus möistis et Aleksei Oleril ei ole praegus miski sugust pärimise öigust selle talu koha nr 84 üle enne kui see talu koht saab täieste selgeks maksetud kroonu kassase 1050 rubla, siis vöib selle talu kuha peale öigust saada Aleksei Oler oma iso lubamise järele kui riigi seadus seda lubab, ja kui Domainen valitsuse kohus luba anab seda talu kohta pidada Valla pea kohtumees Aleksei Jurkatom kohtumees Ivan Kask Tunnistus Maasi kogukonna kohtus sel 26 Sep. k.p1886. a. Siis astus endine Maasi valla pea kohtu mees Mihail Kask kogukonna kohtu ette ja tunnistas. Sel 1883. a siis kui Vässa puumaa nr 84, peremees Toomas Oler oma talu kuha pärast seda ostu kontrahti on läinud linnast esimest korda trahtma, selle pääva hommiku tuli tema valla pea kohtumehe juure, ja see küsis tema käest, kellele sina tahad oma kohta osta. Ja tema ütles: "Mina ostan selle kuha oma vanema poja poegatele. Ja pea kohtu mees ütles temale ehk on sool miski kavalust selle asja sees. Aga tema ütles: "Jumala ja inimeste ees panen mina omad käed kogu, ja tunnistan, et mool ei ole mitte miski kavalust sest mina ostan selle kuha oma poja poegadele." Seda tunistab endine pea kohtu mees Mihail Kask. 2. Tunistas Eljar Amer Maasi kogu konna kohtu ees. Sel 26. sept. k.p 1886 a. Sel samul pääval pärast selle, on see Toomas Oler valla kirjutaja Karel Ratturi juures ka need samad sonad ütlenud ja tema on seda pealt kuulnud. Seda tunistab Pisku Pahila külast Eljar Amer 3. Tunnistab valla kirjutaja Karel Rattur. Siis kui Toomas Oler linna läks neid ostu paberid kuulama siis tuli tema meilt läbi ja ütles, ilma minu küsimata: "Mina tahan selle kuha osta oma poja poegadele." Tunistaja Karel Rattur. 4. Tunnistab Toomas Oleri lesk naene Mare, siis kui Toomas on linna läinud neid ostu paberid tooma, on tema kodu ütlenud selle pääva hommiku mina ostan selle kuha oma poegadele, ja esimise poja poegadele.
Valla pea kohtumees Aleksei Jurkatom
Kohtumees Ivan Kask Kirjutaja J. Kärner
Protokoll Aleksei Oleri karistamisest kohtu käsule vastuhakkamise eest.
17.10.1886:20
Siis tulid Maasi kogukona kohtu ette Vohma külast Vässa perest lesk naene Marju oler ja tema mehe vend Aleksei Oler. Selle kohtu möistmise järele on Aleksei Oler pooleks tunniks kinni möistetud selle pärast et tema ei ole mitte vaid jäänud kui kohus teda kolm korda oli keelnud.
Kohtu mees Ivan Kask
Kohtu mees Vasili Viil
Protokoll Marja Oleri nõudest mehevenna Aleksei Oleri vastu laste Vassili ja Melanja Oleri vigastamise ja kiusamise asjas.
01.05.1887:14
Sel ülevel nimetud pääval sai Vöhma külast Aleksei Oler Maasi valla kogukonna kohto ette kutsutud, tema venna lese naese kaeptuse peale selle üle et Aleksei Oler on möödaläinud suvel selle lese naese poega Vassilid rehaga heina kuui pealt maha tömbanud mise läbi Vassili Oler on suurt viga saanud, selle strahviks möistis kogukonna kohus Aleksei Olerili 3 rubla maksu mis Aleksei peab 1. heina kuu päävaks ära maksma. 2) Kaebas Marja Oler kogukonna kohto ees, et sel mööda läinud talvel, on tema tütar Melanja Aleksei Oleriga metsas keinud heinu toomas, siis on Aleksei oma heina koormaga ees ära tulnud ja tema tütart Melanjad järele üksi jätnud, siis on Melanja käest heina koorm ümber läinud, ja kui see on Alekseid happi üüdnud koormad üles töstma, siis ei ole Aleksei teda mitte appi läinud ja on temale kortnud, kui sina laisk vorst mitte ei viitsi koormad hoida siis tösta nüüd üksi üles, selle töstmise läbi on see tütarlaps viga sanud, ja on praegus alles haige maas, selle trahviks möistis kohus Aleksei Olerid 3-ks tunniks kinni.
Pea kohto mees Aleksei Jurkatom
kohto mees Ivan Kask
Protokoll vallakohtu teadaandmisest Aleksei Olerile Vässa talukoha varanduse müügikeelu kohta enne peremeheõiguste kinnitamist.
29.05.1887:15
Sel ülevel nimetud pääval sai Aleksei Oler Maasi kogukonna kohto ette kutsutud ja sai temale teada antud et temal ei ole mitte seni ajani luba antud selle Vässa puumaa pealt oma lubaga miski asia ei vilja eiga miski asja ära müüja, enne kui temal saab Saaremaa maakonna kohtu käsu peale vahe tehtud kes selle kuha peale peab peremeheks jääma.
Protokoll Vässa talukoha liikuva varanduse jagamisest Marja Oleri ja Aleksei Oleri vahel. 23.10.1887:23
Sel ülevel nimetud pääval sai Maasi vallast Vöhma külast Vässa puumaa liikov
vara ära jägatud, ja Marja Olerile, ja tema mehe venna Aleksei vahe tehtud, nii
kui siin protokoolis leida on.
1. Sai köik puumaa voli neile pooleks möistetud, mis nemad ise oma all on
ümber möistnud.
2. Said köik puumaa loomad ära jägatud, ja neile vahe tehtud. Hobused oli: 3
vanad hobust ja üks see aastane varss; Marja Oler on saanud, määra
kodunt todud hobuse eest, ja musta ruuna jäo hobuseks, Aleksei Oler on
saanud vanema korvi ruuna, ja täkut varsa. Veikstest on Marju Oler
saanud 2 lehma ühe kodund toodud lehma asemele, teise jäo lehmaks, 2
noor aastast pulli; 1 aastase pulli ja ühe kevadise vasika. Aleksei on
saanud: 1 lehma, 2 kolme aastast pulli ja 2 kevadist vasikad. Toomas Oleri
naene Mare on saanud: 1 härja, ja ühe lehma, kodunt saadud veikste
asemele. Ühe lehma on Aleksei laadal 13 rubla eest ära müinud, selle raha
möistis kohus pooleks, et see on Toomas Oleri lehma asemele arvetud.
Sellest rahast saab kumki 6 rubla 50 kop. Sigadest saab Marja Oler, ühe
vana sea ja 3 pörsast. Aleksei saab, ühe vana sea ja 3 pörsast. Üks siga
jääb Toomas Oleri naese Marele. Lambad jäävad vanad viisi, iga ühel oma
jägu.
3. Maja kraamist saab Marja Oler, ühe kohevahelmised raud vankri, ja ühed
uued puu rattad, ühe raud talladega ree, ja hobuste riistad on iga ühel need
mis enne üheks hobule tarbes on olnud. Peenemast maja kraamist saab
Marja Oler, 4 öle kibi, ühe pessu kunna, kaks vähemad katelt, kolm kahe
vakast vilja kotti, ühe vee hämbri ühe vanni, ühe taari tünni, ühe kaju, ühe
leiva koti, ühe lüpsiko, kolm piima pütti, kaks kappa, kaks vöi pütti, ühe
liha nöu, ühe kala nöu, kaks vähemad lähkrid, riiete kerst, ühe soe, ühe
kerve, ühe kirka, ühe poiksi, kaks löuku, kaks sönniko hango, ühe hiina
angu sööma lauva alus kopiga, peale selle veel köik soogi ja jooki riistad
ehk nöud, ja veel möned veksid maja osad mis siin veel nimetud ei ole
saavad veel pooleks möistetud.
4. Ühte pruukida on neile, tuule veski mis ka kahe peale paranda on kui see
ette tuleb, leiva löime ja kume tors, ja vee lauvad mis puumaa kuluga on
ostetud, ja saetud.
5. Raha on kahe peale jägada; 200 rubla mis Toomas Oler on sel puumaa ostmise tarbis kroonu kassase sise maksnud, sellest on Ivan Oleril 60 rubla ja Alekseil 60 rubla teenitud raha, ja 80 rubla on puumaa peal korjatud, selle raha möistis kohus pooleks, Marja Olerile jääb 100 rubla, ja
Alekseile 100 rubla.
Siis on Aleksei enne vahe tegemist 2 hobust ära müinud, 54 rubla eest seda raha möistab kogukonna kohus kolmeks,
Nenda, et Toomas Oleri naene Mare saab ühe poole sellest rahast, 27 rubla oma kodunt toodud hobuse eest, aga teine pool 27 rubla on Marjale ja Alekseile pooleks kumki saab 13 rub 50 kop. 40 rubla Toomas Oleri rahast on Väluba kortsimehe kaes laenus olnud mis Aleksei on välja vötnud, ja Leisi maja ostmise tarbeks on 93 rubla antud, mis neile pooleks möistetud on.
Siis on kumagil raha parrida:
Marja Oleril Aleksei Oleril
kroonu kassase maksetud rahast 100 rubla
hobuse rahast 13 rubla 50 kop 13 rubla 50 kop
lehma rahast 6 rubla 50 kop 6 rubla 50 kop
laenatud raha 20 rubla 20 rubla
Maja ostmise raha 46 rubla 50 kop 46 rubla 50 kop
Teeb summa 186 rubla 50 kop 186 rubla 50 kop
Peale selle saab Aleksei pool talu kuha öiguse isa testamendi järele, ja uued majad saavad Alekseile puumaa pealt ehitud, javunud jäävad Marja Oleri pärida, need majad mis peale oksjoni on ehitud jääb Aleksei pärida.
Et Aleksei Oler sellega mitte rahul ei ole, seepärast saab see asi aulise keiserlikko I Saaremaa kihelkonna kohtu ooleks antud.
Pea kohto mees Aleksei Jurkatom
kohto mees Ivan Kask
kohto mees Vasili Viil
laupäev, 23. aprill 2011
Tellimine:
Postitused (Atom)