Keskharidus ka maale1945. aastani oli võimalik keskharidust omandada vaid ühes ja ainsas linnas asuvas gümnaasiumis ehk keskkoolis, olenevalt sellest, kuidas kooli mingil perioodil just nimetati. Hariduse kättesaadavamaks muutumine sõjajärgsel perioodil tõi esialgu kaasa õpilaste arvu kiire kasvu, seda ka maapiirkondades. Samas oli maalastel nii majanduslikult kui ka kehvade transpordiolude tõttu raske kodust kaugemale õppima minna.
Muhu tuntud kodu-uurija ja kohaliku ühiskonnategelase Vassili Randmetsa algatusel avatigi 1946. a. sügisel Piiri Mittetäieliku Keskkooli juurde 8. klass, millega pandi alus Muhu Keskkoolile. Kooli esimeseks direktoriks sai Kersti Õispuu.
Õpilasi oli registreerunud 86, neist vanim 26- ja noorimad 14-aastased. Töötati kitsastes oludes, elati ümberkaudsete külade taluperedes, kuid kõiki ühendas suur õppimis- ja tegutsemistahe.1953. aastani töötas Muhu Keskkool Piiril, kuid juba 1948. a. oli maakonna täitevkomitee määranud kooli uueks asukohaks Orissaare aleviku. Nii toodigi Muhu Keskkool, mida 1940. aastate lõpul - 1950. aastate algul juhtis direktorina Linda Murko, 1953. a. Piirilt üle Tumalasse, kus jätkati juba Orissaare Keskkooli nime all.
Kui 1955. a. valmis Orissaares uus ja uhke stalinistlikus stiilis keskkoolihoone, alustasid seal tööd seni Maasi küla kahes taluperes tegutsenud Orissaare algkool ja Tumalast üle toodud keskkooliklassid, mille tulemusena kujunes esialgu vaid alg- ja keskkooliklassidega töötav Orissaare Keskkool. Aastail 1953-60 oli kooli direktoriks Vanda Jõelaid, seejärel 1979. aastani Heino Tiidus. 1970. aastal lisati kooli nimetusele Aleksei Müürisepa nimi. 1970. aastate lõpust tänaseni on kooli juhtinud Lembit Söömer (1979-1987), Evi Männik (1988-1995) ja Peeter Hansberg (alates 1995). 1997/98. õppeaastast kannab kool nimetust Orissaare Gümnaasium.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar