raudtee ehitati Orissaareni

/---/
1918. aastal asusid sakslased realiseerima kogu saart hõlmava raudteevõrgu plaani. Kõigepealt sai valmis 21,5 kilomeetri pikkune Kuressaare-Putla-Haeska teeharu, mis algas depoost. Sellel lõigul paiknes kuus vahejaama: Luuguse, Upa, Laadjala, Uduvere, Putla ja Haeska, keskmine jaamadevaheline kaugus oli vaid 3,6 km.

Tekib küsimus, et miks jäi algselt Soelani planeeritud tee ootamatult pooleli Haeska kõrtsi juures. Põhjus oli arvatavasti selles, et 1918.a. veebruaris-märtsis okupeerisid sakslased kogu Eesti ja tekkis kiire vajadus Kuressaare-Kuivastu peatee järele. 1918. a. mais läkski lahti Kuivastu poole suunduva tee ehitus. Raudteetammiga jõuti välja Orissaareni, välja arvatud mõnesajameetrised lõigud Pöide ja Rõõsa mõisa vahel. Rööpad suudeti maha panna Rõõsa mõisani, s.o. umbes 22-kilomeetrit. Jaamu oli sellel teeosal viis: Putla, Võrsna, Valjala, Kalli ja nn Waldbahnhof (asus Kalli küla ja Laimjala mõisa vahel). Mõntusse suunduval harul liini puutikkudega mahamärkimisest kaugemale ei jõutud.

/---/

Kõikidel valmisehitatud liinidel toimus liiklemine. Alates 18. maist 1918 lubas sõjaväe raudteedirektsioon raudteed kasutada ka tsiviilisikutel. Ühe kilomeetri hinnaks oli 2. klassis 12 ja 3. klassis 8 penni, kaubaveo taksid tuli kohaliku raudteekomandoga eraldi kokku leppida.

1918. a. sügisel sõjavangist koju jõudnud sõrulane Jüri Pärna kirjeldab sõitu okupatsiooniaegsel Saaremaa raudteel järgmiselt: "Haeska raudteejaama jõudsin kell üheksa. Seal oli juba seitse inimest ootamas. Väike laudputkas, ainult üks mees ruumib sisse. Neljakandiline auk, nagu vanaaekse akna ruut. Ja sealt müüakse sõidu pilletisi. Vagunid on lahtised nagu suured kauba kastid, milledele on rattad alla pandud. Vedur on justkui voorimehe hobune. Ja üks mees hõikab, istume nüüd sussi peale. Sõit algab! Istume ja sõidame, väikene vedur ähib ja puhib. Omal kuus-seitse väikest vagunkasti järel ja need kõrisevad. Nii kui oleks tühja raudvaati kruusa peal edasi keerutatud. Ja kell kolm pealelõuna olimegi Roomassaare väljal."

Kogu raudtee teema käsitlus: 
http://www.saaremaa.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=411%3Asaaremaa-raudtee&catid=39%3Asaaremaa-ajalugu&Itemid=416&lang=et