Orissaare Ajaloo Virtuaalne Arhiiv

ORISSAARE AJALOO VIRTUAALNE ARHIIV

Huvipakkuva materjali leidmiseks on mitu võimalust:
1. kirjuta sõna parempoolsesse kasti "Otsi arhiivist" ;
2. kui huvitab kindel valdkond, näiteks kaardid, siis vajuta TEEMADE all vastava märksõna peale;
3. kõigi materjalidega tutvumiseks vaata "Kogu arhiiv".

Pühapäev, 19. detsember 2010

Orissaare kontor valmis 1970ndatel

Helmut Velviste eluloost:

http://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=3&artid=20397


Noore mehena tuli hakata mõtlema tööotsa peale. Helmut läks Orissaare sõjakomissariaati ennast arvelt maha võtma. Sõjakomissariaadis juhtus olema kohaliku ajalehe Punalipp tolleaegne toimetaja Kaljukivi. Tulnud jutuks, et ajalehe toimetusse on vaja üht inimest kirjanduslikuks kaastööliseks. Peale Helmuti oli veel kaks meest. Kõigile kolmele anti üks suvaline lõik lugeda, mis tuli ümberjutustusena kirja panna. Helmut: “See oligi minu ajakirjanikuks saamise eksam ja ju see oli siis enam-vähem kõlbulik. Nupukesi olin ka varem kirjutanud, Vigalas Pärnu-Jaagupi rajoonilehte.

Punalipus töötasin kolm aastat, sellest algul kirjandusliku kaastöölisena, kuid üsna pea oli vaja põllumajandusosakonda inimest ja nii sain ajalehe põllumajandusosakonna juhatajaks. Aga ega mul seal kedagi juhatada olnud, olin põllumajanduse alal üksinda. Ma ei ütle, et ajakirjaniku töö mulle väga südamelähedane oli. Vahest tuli kriitilisi artikleid kirjutada ja teinekord olid suunised, millest ja kuidas kirjutada. Niikaua olin selles ametis ikka ära, kui hakati värbama põllumajanduskaadrit Kehtnasse õppima suunamiseks.”

Kehtnas valmistati ette põllumajanduslikku juhtivkaadrit. Suunamispakkumise võttis Helmut vastu kolmandal korral. Esimene kord puikles ta ära põhjusel, et just sõjaväest tulnud ja tööd ka vaja teha. Järgmisel aastal tuli uus pakkumine. Siis päästis sellest pere loomine. Abielluti 28. septembril viiskümmend aastat tagasi. Nii et kuu aja eest pidasid Helmut ja Adele Velviste kuldpulmi. Palju õnne tagantjärele!
Kolmandal korral sai asi teoks ja Kehtna lõpudiplomi sai Helmut agronoom-organisaatori kutsega 1961. aastal. Temalt olevat ka küsitud, kuhu ta tahab tööle minna. “Mina ihaldasin kusagile osakonnajuhatajaks. Karjas oli selline koht vaba, kuid Sangaris, minu kodukohas, oli just vaja farmijuhatajat-zootehnikut. Kehtnas olid loomakasvatuse õppejõud väga tugevad – professor Laanmäe jt. Saadud haridus võimaldas töötada samahästi ka loomakasvatuses. Nii võtsingi vastu Sangari kolhoosi zootehniku koha,” ütles Helmut.

Tõus ametiredelil jätkus

Zootehniku amet jäi üürikeseks. Esimees Feodor Kuuder jäi vanaks, oli vaja leida uus juht. Helmutit hakati töötlema. “Kuhu sa ikka lähed ja kuhu siis ka pääsu oli? Nii tuligi mul 1962. aasta veebruarist Sangari kolhoosi juhtima hakata. Esimehe rollis läksin välja pensionini,” meenutas Velviste.

Helmuti esimeheks oleku ajal ühines Maasi Sangari kolhoosiga. Seejärel hakati ette valmistama Sangari ja Sõpruse ühendamist. Sellega oli palju tööd ja kulus mitu aastat, enne kui need kaks omavahel ühendati. 1976. aasta jaanuaris toimus kokkuminek Sõpruse kolhoosiga, moodustati Orissaare kolhoos.

Sõpruse kolhoosi lõpuaastatel valmis uus kontor Orissaare aleviku servale. Ühinenud majandi etteotsa valiti Sõpruse kolhoosi esimees Vollu Lember. Helmutist sai esimehe asetäitja. Kolm aastat vastutas ta esimehe asetäitjana majandi tootmisülesannete täitmise eest. “Siis aga hakkas Vollu tervis halvenema ja ta ise loobus majandi juhtimisest. Mulle tehti ettepanek esimehe koht vastu võtta,” rääkis Velviste.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar