Laine Laumets kirjeldab 1953 aastal kohtunikuks suunamist Orissaarde:
http://www.saartehaal.ee/index.php?content=artiklid&sub=55&artid=15831&sec=13
Orissaares oli toona rajoonikeskus. Kohus asus Saiklas. Selles kahekordses valges majas tee ääres oli siis veel trükikoda, ajalehetoimetus, prokuratuur.
/---/
Omaaegses kohtunikutöös peab eakas naine kõige raskemaks neid kohtuprotsesse, kus kolhoosivara riisumise eest tuli kohtualusele määrata eriti karm karistus.
“Näiteks niitis inimene natukese oma tee servast heina või viis järelnoppimisel koju korvitäie kartuleid… Seda loeti siis sotsialistliku omandi ehk kolhoosivarade riisumiseks ja selle eest olid ette nähtud ikka väga karmid karistused. Riigi poliitika oli selline, et igal juhul tuleb takistada edasiminekut. Enne võib asi ära rikneda, aga seda omale võtta sa ei tohi… Taheti, et kõik oleks ühesugused vaesed.”
Üht protsessi mäletab Laine tänaseni. Inimesena pidas ta seda naljaks, kohtunikuna tuli see aga kvalifitseerida kuriteoks. Nimelt olid ühed Pöide kandi poisid eramaja katusele venitanud ree. Majas oli mitu tüdrukut, poiste mõte oli nalja teha. Asi jõudis kohtuni ja vormistati huligaansuseks.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar