Orissaare Ajaloo Virtuaalne Arhiiv

ORISSAARE AJALOO VIRTUAALNE ARHIIV

Huvipakkuva materjali leidmiseks on mitu võimalust:
1. kirjuta sõna parempoolsesse kasti "Otsi arhiivist" ;
2. kui huvitab kindel valdkond, näiteks kaardid, siis vajuta TEEMADE all vastava märksõna peale;
3. kõigi materjalidega tutvumiseks vaata "Kogu arhiiv".

Laupäev, 11. detsember 2010

Pilte ja pärimusi Jaani kihelkonnast 20.saj alguses

Pilte ja vanavara kogumist Jaani kihelkonnas 20.saj alguses saab lugeda Eesti Rahva Muuseumi lehelt:

http://www.erm.ee/?lang=EST&node=1836

Ajalooline Jaani kihelkond on Saaremaa ja kogu Eesti üks väiksemaid, hõlmates vaid umbes kaks kolmandikku praegusest Orissaare vallast. Väike on ka Jaani kihelkonna aines Eesti Rahva Muuseumis, ulatudes vaevu kolme- ja poolesaja säilikuni. Täpse hulga määramist takistab asjaolu, et sageli on omaaegne Maasi vald tervenisti määratud Jaani kihelkonnaks, kuigi näiteks Orinõmme, Liigalaskma, Suur- ja Väike-Rahula on tegelikult Pöide kihelkonnas, Uuemõisa valda jääv Väljaküla asub aga Jaani kihelkonnas. 1957. aastal Saaremaal välitöödel käinud Tiina Võti maJaani naise rahvarõivastkapäevikus (ERM TAp 375) on kirjas: „Tagavere küla asuvat rahva väljendi järgi nelja kiriku – Jaani, Pöide, Valjala ja Karja vahelisel alal, igasse neist arvestatud ligikaudu 12 versta. Maasi valda aga loetud Jaani kihelkonda kuuluvaks“. Vanavarakogujad ei ole suurematest teedest ja keskustest kõrvale jäävasse Jaani kihelkonda sattunud just ülearu sageli, küll aga on siin käinud mitmed Eesti kultuuriloost tuntud või muidu värvikad isikud. 19. sajandi lõpus käis Õpetatud Eesti Seltsi (ÕES) kollektsiooni jaoks saartel vanavara korjamas Oskar Kallas. Lisaks paarikümnele esemele (ERM A 291), mis 1910. aastal Eesti Rahva Muuseumile üle anti, pärinevad ÕESi kogumismatkalt ka ilmselt varaseimad Jaani khk fotod (Pildil ERM Fk 187:10–11; rahvarõivais Jaani naine eest ja tagant, fotograaf Evald Allas).

20. sajandi algul kogus Lääne-Eestist ja saartelt vanavara Peterburi arhitekt Johannes Gahlnbäck, kellelt ERM 1917. aastal hulga esemeid tagasi ostis, nende hulgas ca 20 Jaani khk tekstiili. 1913. aastal tegi Saaremaale ringi peale tuntud filmimees ja fotograaf Johannes Pääsuke. Hea kvaliteediga piltide hulgast leiame ka 3 Haapsu küla jäädvustust. 

Talu õue väravad
Illustratsioon: Talu õue väravad Haapsu külas. Foto Johannes Pääsuke. ERM Fk 214:314.



Meie arhiivi üks emotsionaalsemaid ja värvikamaid matkapäevikuid (ERM TAp 203) pärineb Johannes Jansilt, kes 1920. aastal Muhus ja Jaani kihelkonnas välitöid teeb. Päevikust saame teada, et „Saare naine ei viitsi nii tööd teha, ta jagab mehega ikka töö pooleks, kuna Muhus ikka rohkem töö naiste teha on. [---] Olen näinud tihti et mees tuba koristab See on juba á la Suurmaa.“ Samas tõdeb ta, et vanavara korjamine siin kandis enam-vähem tundmatu ja peab asja seletama. Rahvas on lahke. „22. [august] Kavandis, suur ümbruskond. Siit sai palju. Sattusin lahkete inimeste otsa. Iseäraliselt peab nimetama Nõmme pere meest Siinori. See mees pakkus mulle „kõiki“. Wõtsin kogu pollu tööriistu. Peale selle sain sealt kirjatuid kanne ja kappe, andes naisele rulli niiti ja mõned nõelad. Mees ütles, et ta „edumees“ tahab olla.“ See „kogu põllutööriistu“ koosneb ühest adrast, paarist rehast ja hangust, ühest vikati löest ja viiest vardast (nim.: vart), mis kõik tänini muuseumis säilinud ja hoitud on. Georg Siinori tehtud õllekannud on meie ca 2500-lise kannukogu ehteks. Õllekann

Illustratsioon: Õllekann, ERM A 509:5811. Põhi ja küljelauad kuusest, kõrv ja kaas kasest, kaunistatud põletus- ja lõikekirjaga. Kannu põhja all umbes samasugused motiivid nagu kannu välispinnal. Kann valmistatud Saaremaal Jaani kihelkonnas Maasi vallas Kavandi külas kannumeister Georg Siinori poolt. Saadud Võhma külast Kaasiku talust Akuline Riivelilt 24. 08. 1920. a. Kannu vanus selle omandamisel 18 aastat.
„Kuulsa Siinori teos (elab praegu). Sellelaadilisi kanne on ta teinud kümned ja üle Saare laiali läinud. See ülilahke mees kinkis mulle paarkümmend numbrit kõiksugu asju.“  Johannes Jansi korjandus 1920. aastal.

Jansi päevikust leiab muudki huvitavat: „Taaliku poe mees on ka mõisa peremees. Mässu ajal tahetud ka teda ära tapa kui siit paar teist mõisaomaniku, et ta aga poemees ja nutikas – annud ta kinniwõtjaile igaühele karbi paberossa ja siis lasknud saarlased, kelle wiha sellest mässust suurt süttidagi ei saanud, tema, kui hea mehe, lahti.“  Üllatavalt tuttavlikult mõjub ka 25. augusti sissekanne Ööraku külast: „See on Maasiwalla süda ja selleparast on siia keskwalda  wene kirik ehitet. See kirik pidi seda laia kultuuri tooma ida poolt siia. Kui ta ehitati, oli kirikute „kurs“ kõrge. Nüüd on ta kurs kõige madalamal. Harwa millal papp – eestlane ennast kiriku näitabki ja pahaks ei pane keegi.“ Arvatavasti ei pannud keegi pahaks, kui ka pool sajandit hiljem „idapoolse kultuuri toojad“ siiakanti harva sattusid.

1923. aastal joonestas ERMi stipendiaat Juhan Vasar üles Randküla Peetri ja Sauna, Järveküla Laasu, Pahila Rügi ja Taaliku Mäe talude hooneid (ERM EJ 12). Meie arhiivist (ERM EA 5) leiab ka nende talude üksikasjalikud kirjeldused, lisaks mõned usutlused vanemate inimestega varasemast argielust.
1935. aastal matkas Muhu- ja Saaremaal koos Ungari etnograafidega Heiti Talvik.  Selle reisi tulemina on ERMi kogus valguskoopiad ungarlase S. Hornyanszky tušijoonistest (ERM EJ 115). Rehielamu


Illustratsioon: Salu küla Nigula talu rehielamu. Joonistas S. Hornyanszky. ERM EJ 115:20.


Talviku märkmetest (ERM EA 23) leiame huvitava teabe. „Tagavere külas olnud ennevanasti kirik (Matsi talu maal), mis hiljem ümberehitet sepapajaks. Lõpuks lammutet sepapadagi – uue keldri ehitamiseks.“  Talvik tunneb huvi ka „kajuvõtjate“ vastu – teatakse, et olid vanemad mehed, kes kõrv vastu maad kuulasid maa-aluseid vetesulinaid.
Kaevumeistritega põhjalikumalt tegeles Gustav Ränk, kelle matkapäevik 1937. aastast (ERM TAp 618) sisaldab peamiselt taluehitiste ja noodapüügi kirjeldusi. Juttu on ka Kao Jürist (Tahula valla mees, Pammas surnud), kes käis kepp peos ja müts peas, nägi et maa oli lõhki. Mütsi abil olla ta kaevukoha näinud. „Kaju Juri oli pannud oma mütsi Jaanimardi Kustu päha – selle pea hakand kohe ümber lendma nii et visanud pikali maha.“
Väga detailsed on samal aastal muuseumisse jõudnud Nigul Espe joonised mõnedest Tagavere ja Pulli küla taludest (ERM EJ 93).

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar