Orissaare Ajaloo Virtuaalne Arhiiv

ORISSAARE AJALOO VIRTUAALNE ARHIIV

Huvipakkuva materjali leidmiseks on mitu võimalust:
1. kirjuta sõna parempoolsesse kasti "Otsi arhiivist" ;
2. kui huvitab kindel valdkond, näiteks kaardid, siis vajuta TEEMADE all vastava märksõna peale;
3. kõigi materjalidega tutvumiseks vaata "Kogu arhiiv".

laupäev, 11. detsember 2010

Vanavarakogujad Orissaares 1913

Kuidas omal ajal siinkandis pärimusi ja vanavara koguti, saab lugeda Eesti Rahva Muuseumi lehelt:

http://www.erm.ee/?lang=EST&node=1891&parent=1319

Samal aastal matkas mööda Eesti rannikut meie esimene filmimees Johannes Pääsuke, kes ERMi ülesandel eestlaste argielu „üles võttis“. 317st ERMis hoiul olevast klaasnegatiivist on Pöide piirkonnast ligemale 20. Nad (J. Pääsuke ja kaaslasena Harri Wolter) läksid läbi Orissaare Maasi maalinnale, sealt Kahutsisse. Pöide kandis peatuti härra Paulmeistri juures, kes juhatas fotograafi palgiparvetamist jäädvustama. “…kuid mitme inimese seletuse järele eksisime siiski ära, nii et kuhugile Tiisu talusse. Siin olid õige lahked Suarlased, anti hoolega õlut ja tubli keretäis klimbi suppi. Ka ööseks jäime siia, et hommikul haruldast lootegemist ülesvõtta, kus ligi 60 inimest ametis on.“ (J. Pääsukese märkmed 1913. aasta suviselt matkalt  „Teater. Muusika. Kino“ nr 11–1986, lk 68). Teinud mööda rannikut ringi ümber Saaremaa, jõudsid matkajad 25. juulil jälle Orissaarde: „Sääl jõime jällegi theed Lopata juures ja õgisime üle 3 naela saia ära, sest kered olivad kaunis heledad. Ööd magasime kaupmees Ratturi pööningul, kus all siad meid magusa odöri lõhnaga magama uinutasivad.“ (TMK nr 11–1986: 73 )

Heinatalgud




Pildil heinatalgud Mui külas. Foto Johannes Pääsuke, 1913. ERM Fk 214:232.

Suuri heinatalguid peeti siinkandis veel ka 1924. aastal, kui Eduard Kääparin Pöide kihelkonnas välitöödel oli. Ta osales heinaniidul Mui külas Tiido talus gümnaasiumiõpilase Kaalu vanemate juures. Hommikul kell 2 marssis 8 inimest läbi kaste heinamaale. Külaheinamaal on igaühel oma küün, mille ees istudes oodati külakubjast – kelleks oli kordamööda keegi sama küla talumeestest. Kääparini jaoks on omapärane kahe käepidemega pikk lüsi. Heinamaa tükid loositakse välja iga 10 aasta järel. Ühel heinamaal on igal perel mitu lappi, tükike on 2–4 kaare laiune ja paarkümmend sammu pikk. Lapid nummerdatud. Kui palju niidetakse samal päeval, on otsustatud küla koosolekul. Niidetakse kogu päev. Vahepeal juuakse koduõlut. (ERM TAp 323:230–236) Oma päevikus kiidab Kääparin Pöide rahva vaimuerksust, aktiivset seltsielu ja koolide rohkust.

1 kommentaar:

  1. Pühapäeval [7.VII] heinatalgud Saaremaal. Pühapäeval tuleb Saaremaal igal pool heinatalgusid. Heinatöö algus venis käesoleval aastal, seda suuremalt algas ta nüüd. Kus talus vähem tööjõudu, tehakse talgud. Need korraldatakse enamasti pühapäeval. Tükki 30 poissi-tüdrukut tuleb kokku. Päeval käib kõva heinaniit üksteise võidu, õhtul läheb lõõtsmoonika saatel tantsuks. Ka seal, kus ei tehta talgusid, on kanget koduõlut. Õigele Saaremaa peremeheleon see häbiks, kui hein kuiva suuga ära tehakse. Selleks pühapäevaks valmib juba igal pool õlu. Pea igas külas on kuulda taggukavatsusi. [Sõnum] // Postimees, 07.07.1935, nr. 181, lk. 6.

    VastaKustuta