Orissaare Ajaloo Virtuaalne Arhiiv

ORISSAARE AJALOO VIRTUAALNE ARHIIV

Huvipakkuva materjali leidmiseks on mitu võimalust:
1. kirjuta sõna parempoolsesse kasti "Otsi arhiivist" ;
2. kui huvitab kindel valdkond, näiteks kaardid, siis vajuta TEEMADE all vastava märksõna peale;
3. kõigi materjalidega tutvumiseks vaata "Kogu arhiiv".

pühapäev, 6. veebruar 2011

1928 Orissaare agronoom Villibald Kirss

Põllumajanduse ja loomade tõu-aretusest saab lugeda Kati Nõu jpt mälestusi aadressilt:

http://www.jkkeskus.ee/pages/pv/meenutused_kokku.pdf

Samast ülevaatest leidsin ühe fakti - Orissaare ennesõja aegse agronoomia kohta:

Villibald Kirss sündis 27. detsembril 1901 Valjalas Kiriku külas, koolis käis Kuressaares, töötas isatalus Kaarma vallas Ansi külas, teenis sõjaväes. Et saada veidi raha edasiõppimiseks, töötas ühe suve sulasena.
Sulasekaupa tehes ei küsinud, kui palju talle palka makstakse, see jäi peremehe teha. Kui kuu oli täis, maksis peremees talle 5 krooni rohkem kui teistele sulastele. Sügisel läks Jäneda põllutöökooli eksamitele. Soovijaid oli palju, üle 60, vastu võeti 30. Kooli sai sisse. See oli 1923. aasta sügisel. Õppetöö kestis kolm aastat. Õde Tooni, kes töötas kooliõpetajana, andis igas kuus söögiraha 300 krooni.
Koolimaksust, 50 krooni, oli vabastatud. Pärast kooli lõpetamist oli Rootsis ühes talus praktikal.
Pärast Jäneda põllutöökooli lõpetamist tuli ise hakata teisi õpetama Sügisel 1926 sai ta teenistuskoha Saaremaale põllumajanduse nõuande alale, mida korraldas Põllumeeste Keskselts. Ta oli esimene taimekasvatuse instruktor, siis linnu 1928. aastal moodustati Saaremaal viis põllumajanduse nõustamise jaoskonda. Villibald Kirss määrati Orissaare jaoskonna agronoomiks, kellena töötas kaheksa aastat. Agronoom pidi olema universaalne, tundma taime ja loomakasvatust.
Koosolekud toimusid taluperedes ja koolimajades mõne küsimuse lahendamiseks ja loengute pidamiseks, põllumajanduslikuks nõustamiseks. Propageeriti tõuaretust, asutati pullijaam, tegeldi maaparandusega, propageeriti uusi taimesorte.
Rahast tunti Saaremaal suurt puudust. Moodustati piimaühingud, et talupidajatele õpetada, et parema söötmisega ja paremates pidamistingimustes võib lehm suuremat toodangut anda ja piima eest enam raha saada. Algul oli see selgitustöö võrdlemisi raske, sest keegi ei uskunud, et lehmalt võib ka rohkem piima saada ja meiereisse viia. Pöidel Vahtraaugu Juhan ütles, et praegu saame lehmadelt parajasti nii palju piima, et laupäeva õhtul pudrukastmeks jätkub, mida sa veel meiereisse viid. Öeldi ka, et kui see lehm nii kasulik loom on, eks te pidage siis ise, mis seda nii väga vaja meile soovitada?

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar