Orissaare Ajaloo Virtuaalne Arhiiv

ORISSAARE AJALOO VIRTUAALNE ARHIIV

Huvipakkuva materjali leidmiseks on mitu võimalust:
1. kirjuta sõna parempoolsesse kasti "Otsi arhiivist" ;
2. kui huvitab kindel valdkond, näiteks kaardid, siis vajuta TEEMADE all vastava märksõna peale;
3. kõigi materjalidega tutvumiseks vaata "Kogu arhiiv".

laupäev, 19. veebruar 2011

Elu Maasi asunduses

Valentina Võit (neiuna Tamm) meenutab lapsepõlve aega sõja-eelsel perioodil:
http://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=3&artid=27469

Maasi asunduses olnud Eesti ajal osaühisus, kuhu kuulus kolm küla: Maasi, Laheküla ja Mäeküla. Kõikide talude lambad olnud suvel koos ühisel karjamaal, neid tuli külakorras karjatada, üheks karjatamiskohaks oli Maasi männik. Valli mäletamist mööda oli see päris suur lambakari, sest igas peres oli vähemalt kolm-neli lammast. Vallil tuli juba seitsmeaastaselt hakata lambakarjas käima. “Ma kartsin hirmsasti äikeseilma. Ükskord, mäletan – tuul tõusis, puud hakkasid kohisema ja ma mõtlesin – nüüd tuleb äikeseilm. Ajasin kõik lambad kiiresti kuuri alla kokku ja koju. Kuid kodus sain vanaema käest “kammimist”, ta andis mulle jummikatega (jämeda varrega umbrohi) mööda sääri ja ajas mu lammaste juurde tagasi,” meenutas Valli oma esimesi, kohati valusaid lapsepõlvemälestusi tööst ja kohustustest.

Mõelda vaid – seitsmeaastane tüdrukuke ja vastutus missugune! Polnud ju üksnes oma pere lambad, vaid paljude perede lambad. Valli: “Kogu aeg käisin ümber lambakarja ringiratast, et ükski eemale ei läheks. Aga karjas ma ei pidanud käima iga päev, vaid siis, kui tuli meie pere kord. Mänguks oli ka ikka aega. Ja üks juhtum ongi mul meeles mänguga seoses. Mulle meeldis nukkudega mängida. Meil oli hästi suur võimasin, vändaga. Kui vanaema oli või valmis teinud, pesi ta masina ilusasti puhtaks ja pani õue päikese kätte kuivama. Vaatasin seda masinat ja mulle tundus, et see sobib mulle nukumajaks. Võtsin pingilt masina ja nägin, et tuul oli mõned puulehed sinna sisse keerutanud. Pistsin pea masinasse, et sellest lehed välja puhuda, kuid jäin peadpidi võimasinasse kinni. Nutsin ja karjusin, kuid pead masinast välja ei saanud. Kui vanaema lõpuks appi tõttas, sain jälle tõrelda: “Sa va äiti, mis sa sinna masinasse otsisid?”

Kooliaeg ja noorusaastad

Kooliaeg algas sel ajal kaheksa-aastaselt. Kui Valli kooli läks, oli Maasis neljaklassiline kool, mis Valli lõpetamise ajal oli juba kuueklassiline. Nii sai Valli oma aja võimaluste kohta väga hea hariduse. Vana Viires olnud koolijuhataja ja andnud ka tunde. Valli sõnul oli ta ka kirikuõpetaja, väga haritud ja tehtud mees, kes valdas mitut keelt. Ka Valli õppinud saksa keelt, kuid nüüdseks on õpitu enamasti ununenud, ainult mõned saksakeelsed laulud ja numbrid olevat veel meeles.

Valli noorusajast veel. Maasi asunduse ajal oli ühis- ja kultuurielu olnud väga vilgas. “Laulsin kooris, osalesin näitemänguringis, tantsisin rahvatantsu. Oi, kuidas see mulle meeldis! Niina Väin oli meie koorijuht ja õpetaja, ta andis meile koolis ka kodanikuõpetuse tundi. Niina oli ka see, kes tegi maanoorte ringi, käisime laulukoori ja näidenditega esinemas. Iga laupäeva ootasime väga, sest siis said külanoored kokku kas kiigeplatsil või Orinõmme Ristiväljal laulmas ja tantsimas.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar