Hilja (Käärid) Leppik meenutab oma lapsepõlve ja kooliaega Orissaares:
http://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=3&artid=29585
Tema lapsepõlve tumestab 1941. aasta 1. juuli, kui 3,5aastane Hilja koos ema Klaudjaga läks Orissaare telefonikeskjaama telefoniliinide seadistajana töötavale isale külla. Selsamal ööl sealsamas Orissaares arreteeriti pisike Hilja koos ema-isaga, pandi veoauto kasti ning sõidutati Roomassaare sadamasse, kust laev viis pere koos teiste arreteeritutega Rohuküla sadamasse. Seal nägi Hilja oma isa, kelle teekond lõppes Norilski vangilaagris, viimast korda. Tänaseni on isa küüditamine olnud segane ja selgusetu.
Kuna raudtee olid sakslased puruks lasknud, viidi naised-lapsed Harku vangilaagrisse. Sügisel tuli Hiljal ja emal Saaremaale tagasi tulla ning elama asuti ema sünnikoju Reina külla. Emal tuli tütre kasvatamise ja koolitamisega üksi hakkama saada.
Koolitee algas 1946. aastal
Orissaare mittetäielikus keskkoolis, mis asus tollase pangamaja 2. korrusel, seal oli ka rahvamaja. Praegu on selles majas Orissaare vallavalitsus. Hiljal on meeles, et koolijuhiks oli Vassili Pukk. Kooliteed tuli käia jalgsi, jalas vanaisa õmmeldud pätid, koolikotis raamatute kõrval paberisse pakitud leivakäär. Siin õppis ta neli aastat ja siit on veel meeles õpetaja Silvia Puki rahvatantsuproovid ja Leontine Kivihalli lavastatud “Lipud tornidel”.
Kuna 1950. aasta suvel hävis tuleõnnetuses Reina kodumaja, tuli leida uus elukoht. Ema sai tööd kooliteenijana Tornimäel ning Hiljast selle kooli 5. klassi õpilane.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar