Orissaare Ajaloo Virtuaalne Arhiiv

ORISSAARE AJALOO VIRTUAALNE ARHIIV

Huvipakkuva materjali leidmiseks on mitu võimalust:
1. kirjuta sõna parempoolsesse kasti "Otsi arhiivist" ;
2. kui huvitab kindel valdkond, näiteks kaardid, siis vajuta TEEMADE all vastava märksõna peale;
3. kõigi materjalidega tutvumiseks vaata "Kogu arhiiv".

Teisipäev, 2. november 2010

Väljavõte Saare maakonna politseijaoskondade kirjelduse raamatust (1922)

1. Orissaare jaoskond - Orisaare politseijaoskonna piirid on põhja ja põhja-õhtu poolses Saaremaa osas ja Muhu saarel, õhtu poolt piirdub Balti merega põhja poolt Hiiu ja Muhu wäinadega hommiku poolt Muhu wäina ja Riia-lahega ja lõuna poolt Pihtla, Loona ja Mustjala waldade piiridega. Jaoskonna piiri pikkus on otseliini läbimõõtes 62 kilomeetrit ja laius 44 kilomeetrit




2. Maaala suurus - Jaoskonna piir ühes selle juure kuuluwate saartega on 1079 1/10 ruutkilomeetrit suur.




3. Elanikkude üleüldine arw - Jaoskonnas elutseb 9843 meesterahwast 13698 naesterahwast. Kokku 23541 hinge.




4. Saared, järwed ja jõed - Jaoskonna piiris on järgmised saared: Hiiu wäinas Keinastu saar 58 elanikkuga. Muhu wäinas Kesse ja Kiire saarekesed, esimese peal elab 38 inimest ja wiimase peal 8 inimest ja järwed: Koigi järw 6 1/2 kilomeetrit pikk ja 3 kilomeetrit lai; Järweküla järw 3 kilomeetrit pikk ja 1 3/4 kilomeetrit lai, jõgesid ei ole, on olemas kraawikesed, mis ainult kewadel suure wee ajal jooksewad, aga ülejäädawa aasta aja täiesti kuiwanud on.




5. Raud- wee ja muud teed - Raudteeliini on 15 kilomeetrit, see on okkupatsioni ajal ehitatud sõjawälja raudtee ja praeguses seisukorras tarwitamiseks kõlbmata, jaamasi selle tee peal ei ole, weeteesid on kolm ja nimelt: Kuiwaste, Taaliku ja Leisi, nendest on Kuiwaste sadam, Haapsalu Kuresaare laewaühenduse liinil keskpeatus kohaks, niisama peetakse posti ja reisijate ühendust mannermaaga Kuiwaste-Wirtsu kaudu, kuna Taaliku ja Leisi sadamatel praegusel ajal ainult kohaline tähtsus on.


Kuiwastest Kuresaare minewa postimaanteel on kolm postijaama endisest wene ajast Kuiwaste, Orisaare ja Uuelõwe, kuid majad sõja ajal on ära purustatud ja posti jaamad praegu ei tegutse.


Kuiwastest Kuresaare minewa postimaantee pikkus on jaoskonna piires 56 3/4 kilomeetrit ja kihelkonna maanteede pikkus 218 kilomeetrit.




6. Post, telegraaf, telefon - Posti-telegraafi telefoni asustused: Kuiwastest Kuresaare minewa postimaantee ääres Kuiwaste, Orisaare ja Laimjala posti telegraafikontorid ühes telefoni keskjaamadega selle sama maantee ääres on Hellamaa, Lewala ja Uuelõwe posti agentuurid awaliku kõne telefoni punktidega. Kuresaarest Soelase minewa maantee ääres on Leisi posti-telegraafi kontor telefoni keskjaamaga ja Haeska posti agentuur telefoni kõne punktiga.



Edasi väljavõtted dokumendi Orissaare ja selle lähema ümbrusega seotud paikadest...

7. Wallad, mõisad ja külad - Maasi wald- 6 mõisat: Kareda, Arju, Rannaküla, Taaliku, Maasi ja Jaanikiriku 82 elanikkuga. 19 küla: Orisaare 132 elan, Orinõmme 89 elan, Liigalaskma 156 elan, Rahula 100 elan, Ööriko 91 elan, Pulli 80 elan, Keinastu 58 elan, Haapsu 106 elan, Randküla 123 elan, Indu 132 elan, Riidama 63 elan, Kawandi 229 elan, Wõhma 105 elan, Järve 40 elan, Suur-Pahila 112 elan, Arju 43 elan, Wäike-Pahila 85 elan, Tagavere 290 elan, Kuusalu 160 elan. Kokku 2276 elanikku, 444 majapidamist.

Uuemõisa wald- 8 mõisat: Undo, Reina, Orisaare, Otti, Tumala, Koigi, Uuemõisa ja Pöidekiriku 56 elan. 26 küla: Kakuna 129 elan, Kõrkwere 215 elan, Muraja 154 elan, Leisi 89 elan, Keskwere 170 elan, Talilao 82 elan, Ula 45 elan, Wälta 236 elan, Neemi 247 elan, Ardla 187 elan, Weere 114 elan, Kärneri 187 elan, Nenu 51 elan, Metara 60 elan, Orisaare 49 elan, Ariste 106 elan, Lewala 248 elan, Pukka 91 elan, Are 104 elan, Iruste 127 elan, Kahutsi 291 elan, Saikla 112 elan, Rahula 226 elan, Kalma 62 elan, Imawere 183 elan, Wälja 112 elanikku. Kokku 3768 elanikku ja 552 majapidamist.


11. Tööstus ettewõtted


1. Tikka männikus auri saeweski töötab 23 inimesega


2. Uuemõisa wallas willa kraasimine töötab 3 inimesega


3. Koikla auru jahwatis - 3 inimest


4. Karjamõisa wesiweske - 2 inimest


5. Tumala auru weski - 3 inimest


6. Harju mõisa auri weski - 2 inimest


7. Haeska tellsikiwi tehas - 7 inimest


8. Sakla* telliskiwi tehas - 2 inimest (äkki siiski Saikla?)


19. Koolid ja õppeasutused - Jaoskonna piirkonnas on üleültse 50 algkooli 2379 õppijate arvuga, nimelt.

...


Maasi wallas


Ööriku algkool, õpilaste arw 54. Liigalaskma algkool, õpilaste arw 29. Tagawere algkool, õpilaste arw 72. Pahila algkool, õpilaste arw 23. Kawandi algkool, õpilaste arw 49.


Uuemõisa wallas


Uuemõisa algkool, õpilaste arw 87, Koikla algkool, õpilaste arw 44. Kahutsi algkool, õpilaste arw 32. Kõrkwere algkool, õpilaste arw 27. Tornimäe algkool, õpilaste arw 74. Wälta algkool, õpilatse arw 31.


...


20. Kirikud, palwemajad, surnuaiad ja kabelid - Lutheruse kirikud: Muhu, Pöide, Jaani, Karja ja Waljala. Ap. õigeusu kirikud: Hellamaa, Rintsi, Tornimäe, Iruste /eramaja/, Ööriku, Laimjala, Pärsamaa, Leisi, Metsküla, Kõiguste. Kirikute järele on olemas üleüldine ehk kihelkonna surnuaed. Kabelisi ei ole. Kogula wallas Haagi talus on palwemaja kus lutherusu kombe järele palwetundisi peetakse.


21. Kauplused - Kauplusi on olemas 33, need on wäikesed ilma tähtuseta pudukauplused, mis kohalistele elanikkudele kõige tarwilisemad aineid muretsewad ja kõige kitsamal arwel.

22. Haigemajad - Haigemajasid ei ole, apteekisi on kaks, üks asub Orisaare alewikus ja teine Leisi alewikus.

23. Arstid - Orisaare jaoskonna arst asub Maasi mõisas, Maasi wallas, jaoskonda kuuluvad 13, 14, 15, 16 ja 17 politsei raioonid. Leisi jaoskonna arst asub Triigi mõisas , Leisi wallas, jaoskonda kuuluvad 10, 11 ja 12 politsei raioonid; ämmaemand elab Helene Pallas elab Tamme mõisas, Muhu-Suures wallas, Orisaare looma arst asub Uuemõisa wallas, Türna talus.


24. Adwokatisi notariusi ei ole


25. Tuletornisi on: Riia lahe ääres Laidonina ja Kübasaare tuletornid, Muhu väinas Kessu, Raugi, Wahtraste ja Wiire (Paternoster) tuletornid.



26. Tähtsamad ajaloolised mälestised on maa linnad, mis tunnistawad meie esiwanemate wõimist; neid maalinnasid on jaoskonnad neli ja nimelt: Muhu saarel "Linnuse" maalinn, Uuemõisa wallas "Kahutsi" maalinn, Kogula wallas "Waljala" maalinn ja Maasi wallas "Maasi" maalinn. Esimesed kolm maalinna on walli sarnased rõnga kujulised ehitused, diameetris läbi mõõt kuni 200 sülda. Wallide kõrgus ulatab praegu weel 20 ja rohkem sülda. Maasi maalinn on teistsugune ehitis. pealt mulla ja kiwidega kinni kaetud, ainult on awandus kust kiwi trepp alumisele korrale wiib. Sisemises ruumides on kiwidest wõlwitud kambrid ja läbikäigud. 13 aastasajal ehitasiwad sakslased Maasi maalinna ümber ja nimetasiwad seda Sonnenburi lossiks ja selle lossi waremed püsiwad praegu weel endise Eestlaste kindluse asemel Wäikese wäina kaldal. Nimetada wõiks weel ohvri altari Tumala mõisa wärawa juures Kuresaarest Kuiwaste minewa postimaantee ääres. See on üks keskmise suurusega raudkiwi, iga pidi kuni 3 jalga lübimõõta, pealmise külje sisse on raiutud üle 20 augu, iga auk üks kuubik werssok suur. Kiwi ei püsi mitte oma esialgsel kohal ja olekusm, aga on nähtawasti nagu tee pealt kõrwale tõugatud. Laimjala wallas Audla mõisa aedas on hiigla tamme tüvi, mille läbimõõt diameetris on 8 jalga ja tüwi öönsus mahutab endase wabalt üle 10 inimese. Aja hammas on tammel latwa pealt ära wõtnud. Selle tamme wanadust arwawad endised mõisa omanikud kaugelt üle 1000 aasta olewat. Ajaloolise ja teaduslise tähtsusega on ka lutheruse kirikud ja kirikute all olewad matuse paigad /keldrid/ ja kiriku arhiwid, kuid nende kohta pikkemat kirjeldust teha puuduvad praegu andmed.

2 kommentaari:

  1. Mis ajast jutt käib ja kust tekst pärit on? Väga põnev lugemine.

    VastaKustuta
  2. Tere,
    Suures avaldamistuhinas on allika nimetus kaotsi läinud :)
    Teen paranduse ja muudan pealkirja.

    VastaKustuta