Orissaare Ajaloo Virtuaalne Arhiiv
ORISSAARE AJALOO VIRTUAALNE ARHIIV
Huvipakkuva materjali leidmiseks on mitu võimalust:
1. kirjuta sõna parempoolsesse kasti "Otsi arhiivist" ;
2. kui huvitab kindel valdkond, näiteks kaardid, siis vajuta TEEMADE all vastava märksõna peale;
3. kõigi materjalidega tutvumiseks vaata "Kogu arhiiv".
Enne väinatammi valmimist 1896. a vedas
VastaKustuta“nii saksu kui sante”, posti ja pudulojuseid
Saaremaalt Muhusse (aga ka Kuivastust
mandrile) suur madala süvisega lahtine
purjepaat, mida kutsuti uisuks. Kui oli tuult,
sõitis uisk purjega, kui valitses tuulevaikus,
siis aerutati. Meeskonnas oli kaks vahetust
uisumehi, kummaski kuus meest ja kipper.
Väikese väina umbes 10-meetrine uisk oli mahutanud
viis hoburakendit, üleveo hinnaks oli
25 kopikat hobuse ja vankri pealt, 15 kopikat
sarvlooma pealt ning 5 kopikat inimese pealt.
Uisu ülesõit oli seotud postiveoga – hommikuse
Kuressaarest tulnud postiga Orissaarest
Muhusse ja pärastlõunal mandrilt tulnud postiga
tagasi. Tellimise peale tehti vahepeal topelttasu
eest ka lisasõite.
Väikese väina Saaremaa-poolne uisusadam
asus Orissaare külje all, kus kallas oli üsnagi
järsk ning polnud vaja rajada erilist sadamasilda.
Suhteliselt varjulist uisusadamat kaitses
väinalainetuse eest ka veel Illiku laid. Sadama
läheduses paiknes terve rida hooneid – kahekordne
piirivalvekordon, hobupostijaam ning
kõrts. Uisumeeskonna tarvis oli rannas omaette
väike hoone, nn uisusaun. Randumissilla
kõrval asus ka kaldteega päästepaadikuur, kust
sai paadi häda korral kergesti vette lasta.
http://www.meiemaa.ee/UserFiles/File/EkstraSonumid/13_NL.pdf