Orissaare Ajaloo Virtuaalne Arhiiv

ORISSAARE AJALOO VIRTUAALNE ARHIIV

Huvipakkuva materjali leidmiseks on mitu võimalust:
1. kirjuta sõna parempoolsesse kasti "Otsi arhiivist" ;
2. kui huvitab kindel valdkond, näiteks kaardid, siis vajuta TEEMADE all vastava märksõna peale;
3. kõigi materjalidega tutvumiseks vaata "Kogu arhiiv".

Esmaspäev, 22. november 2010

vanim foto

1 kommentaar:

  1. Enne väinatammi valmimist 1896. a vedas
    “nii saksu kui sante”, posti ja pudulojuseid
    Saaremaalt Muhusse (aga ka Kuivastust
    mandrile) suur madala süvisega lahtine
    purjepaat, mida kutsuti uisuks. Kui oli tuult,
    sõitis uisk purjega, kui valitses tuulevaikus,
    siis aerutati. Meeskonnas oli kaks vahetust
    uisumehi, kummaski kuus meest ja kipper.
    Väikese väina umbes 10-meetrine uisk oli mahutanud
    viis hoburakendit, üleveo hinnaks oli
    25 kopikat hobuse ja vankri pealt, 15 kopikat
    sarvlooma pealt ning 5 kopikat inimese pealt.
    Uisu ülesõit oli seotud postiveoga – hommikuse
    Kuressaarest tulnud postiga Orissaarest
    Muhusse ja pärastlõunal mandrilt tulnud postiga
    tagasi. Tellimise peale tehti vahepeal topelttasu
    eest ka lisasõite.
    Väikese väina Saaremaa-poolne uisusadam
    asus Orissaare külje all, kus kallas oli üsnagi
    järsk ning polnud vaja rajada erilist sadamasilda.
    Suhteliselt varjulist uisusadamat kaitses
    väinalainetuse eest ka veel Illiku laid. Sadama
    läheduses paiknes terve rida hooneid – kahekordne
    piirivalvekordon, hobupostijaam ning
    kõrts. Uisumeeskonna tarvis oli rannas omaette
    väike hoone, nn uisusaun. Randumissilla
    kõrval asus ka kaldteega päästepaadikuur, kust
    sai paadi häda korral kergesti vette lasta.
    http://www.meiemaa.ee/UserFiles/File/EkstraSonumid/13_NL.pdf

    VastaKustuta