Orissaare Ajaloo Virtuaalne Arhiiv

ORISSAARE AJALOO VIRTUAALNE ARHIIV

Huvipakkuva materjali leidmiseks on mitu võimalust:
1. kirjuta sõna parempoolsesse kasti "Otsi arhiivist" ;
2. kui huvitab kindel valdkond, näiteks kaardid, siis vajuta TEEMADE all vastava märksõna peale;
3. kõigi materjalidega tutvumiseks vaata "Kogu arhiiv".

laupäev, 6. november 2010

Maasilinna laev

Eesti arheoloogia, 1 Arheoloogiline uurimistöö Eestis 1865.2005
Veealuse kultuuripärandi uurimisest Eestis
Maili Roio


Uurimustööst on kopeeritud ainult Maasilinna laeva kohta käiv lõik.


Maasilinna laev

Maasilinna laev avastati 1985. a Väikese väina põhjas keskaegse Maasilinna ordulossi läheduses olevas abajas u 3 m sügavuses vees. Vraki väljatõstmise ekspeditsioon töötas Saaremaal 1987. a suvel. Vahtrapuidust ehitatud 16 m pikkune ning 5,5 m laiune laev on dateeritud 16. sajandisse. Tegemist võib olla kohaliku kaubalaeva ehk uisuga, kuivõrd algallikais on kasutatud nimekuju schute (vt Pao 1997a, 32).
Maasilinna laevaleiu uurija V. Mäss (1990a; 1994b) on vraki juures täheldanud nelja ehituslikku iseärasust, mis tõenäoliselt viitavad kohalike meistrite tööle:
(1) laeva kiil ei oma kokkupuudet kaartega kogu aluse ulatuses;
(2) laeval on kahekordne välisplangutus: õhukest klinkerplangutust katab paks ja tugev karveelplangutus;
(3) vöörtäävi ühendusviis kiiluga. Vöörtäävi toetuseks on oskuslikult ära kasutatud kiilupuu looduslik kõver harupuu juur;
(4) plangutuse kinnitamine puunaelte abil kaarte külge. Plangutus on kaarte külge kinnitatud läbi nende kattuvate servade kaartesse raiutud astmete kohal.
Olulist informatsiooni Maasi laevavraki kohta annavad ka säilinud põhjaosa kaarte vahelt leitud kivistunud lubjakänkrad, mille põhjal on oletatud, et laeva kasutati ehitusmaterjalide transpordiks Maasi ordulinnuse juurde (vt Pao 1997a). Tõenäoliselt veeti lupja siiski Saaremaalt välja, mida kinnitavad kirjalikud allikad. Nimelt kurtis 1518. a Maasi foogt Saksa Ordu kõrgmeistrile Preisimaal muuhulgas, et tal ei ole ulatuslike ehitustööde ja kehvade olude tõttu võimalik lupja saata. Samas tellis Maasi foogt 1550. a Tallinnast tähelepanuväärse koguse katusekive (Kreem 2002, 24). Maasi ordulinnuse varemete lähedalt on veel täna võimalik märgata linnuse ja laevavrakiga samaaegse sadama jäänuseid. Põgusate vaatlustulemuste põhjal oletatakse, et Maasilinna sadam oli algul ehitatud jämedatele vaiadele ja hiljem täiendatud kärjekastidega (Pao 1997a, 32).
Veel täna asub Maasilinna laev oma nn ajutises varjualuses Illiklaiul Saaremaal, ootamas kindlat katust ja eksponeerimist. Õnnestunuks võib pidada Ajaloo Instituudi konservaatori Jüri Peetsi välja pakutud konserveerimisplaani (vt Mäss et al. 1998, 336), mille kohaselt immutati vrakki polüetüleenglükooliga ligikaudu aasta vältel ning seejärel toimus selle külmutamine ja niiskuse puidust väljaviimine jää sublimeerimise teel.
Konserveerimistööd kestsid 1987. aastast kuni 1990. a jaanuarini, mil täheldati, et suurem osa niiskust oli puidust eraldunud. 2005. a märtsikuus ekspertiisi käigus leiti, et konserveeritud puit on säilitanud endise mahu ja kuju; hallituse jälgi ei täheldatud. Kohati on puidule tekkinud bioloogilise protsessi tulemusena pulbrilise väävli sade, mis pärineb tõenäoliselt orgaanilise koostisega mudast (J. Peets ja J. Märss . autorile, 2005). Kindlamaid tulemusi annavad konserveeritud vrakilt analüüsideks võetud puiduproovid.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar