Orissaare Ajaloo Virtuaalne Arhiiv

ORISSAARE AJALOO VIRTUAALNE ARHIIV

Huvipakkuva materjali leidmiseks on mitu võimalust:
1. kirjuta sõna parempoolsesse kasti "Otsi arhiivist" ;
2. kui huvitab kindel valdkond, näiteks kaardid, siis vajuta TEEMADE all vastava märksõna peale;
3. kõigi materjalidega tutvumiseks vaata "Kogu arhiiv".

Esmaspäev, 22. november 2010

Orissaare nimest

Orissaare valla kodulehelt:
Varaseimas meieni ulatunud Saaremaa üksikuid maakohti loendavais ürikuis nimetatakse seda ala, mis moodustas hilisema Pöide ja Jaani kihelkonna (sh. Orissaare piirkond), Horele'ks.
Orisaare küla on esmakordselt mainitud 1464. aastal ordumeistri testamendis Orezare küla nime all. 1532. aastal on teda mainitud Orevali nimega. Orissaare nime saamisele on kirjanduses kaks varianti. Sõna "ori" ei tähenda, mitte orja vaid on sõna "täkk" tähenduses vanasti. Teine variant on, et see on tähenduses "suur" - Muhu poolt vaadates Saaremaale oli see nendega võrreldes suur saar st. Suursaar.

Lennart Meri
kirjutab "Hõbevalges":" Orika algne tähendus oli suur, võimas. Saarlaste Orissaare ei tulene orjast. See on muhulaste antud nimi "suurele saarele". Metsaorjadeks kutsuti suuri võimsaid puid, mis kaugele üle teiste paistsid."

Enn Tarvel kirjutab „Saaremaa Muuseumi kaheaastaraamatus 2005-2006“ järgmiselt:
Orissaare (Orrisaar) mõis oli 1530. aastal olema:seal on lauritsapäeval s. o. 9 augustil dateeritud üks kviitungimoodi dokument. Huvitav on aga see, et seda mõisa ja küla on 1630. ja 1646. aasta ürikute ärakirjades nimetatud korduvalt ka Orrisall, mis tähendaks „Orisalu“.
Salu on balti laensõna. Läti ja leedu keelitähendab sala nii saart (veega übritsetud maatükki) kui ka soosaart, läti keeli nii saart, laidu kui ka soosaart ning metsasalu. Täies vastavuses sellele on ka eesti sõnal salu kaks tähendust: „metsasalk“ ja „rabasaar“. Soome salo tähenab suurt (asustamata) metsaala, kuid sellel on ka harludasem kõrvaltähendus - „suurevõitu metsane saar“. Turu lähistel on näiteks Ruissalo saar (tänapäeval pigem poolsaar). Salu tähendus „rabasaar“ on veel F. J. Wiedemanni sõnaraamatus.
Eesti kohanimedes oli salu soosaare tähenduses veel 15.-17. sajandil elav sõna. Virumaal Viitna lähedal on Saku- ehk Sakusaare-nimeline paik 1453 ja 1542 on seda nimetatud Sackusall, 1583 Sakutsal, 1586 Sackzahl, 1671 Sackkutzalle, aga 18. sajandi esimesest kolmandikust alates ainult Sakkosar vms. See paik kujutaski endast rabasaart.
Orissaare ja Orisalu vaheldumises poleks muidu midagi ebatavalist, aga Orissaare nime puhul pole ilmselt tegemist soosaarega. „Ori“ tähendas vanemas eesti keeles „suur“ (ilmorisuur – ilmatusuur – tuhutusuur), esinedes kirjapanekutses peamiselt hiiglasuure vana üksiku puu tähenduses.
Orissaare peaks tähendama niisiis suurt saart, vastandatuna teisel pool väina olevale väiksele saarele Muhumaale.
Asja nii olles peaks salu vanemas eesti keeles tähendama mitte ainult metsasalku ja soosaart, vaid ka meresaart, täies vastavuses balti keeltes oleva tähendusega.
Kui samas suunas edasi heietada, tundub et soome keeleski võis kunagi ori üks tähendusi olla suur. Orivesi ei peaks niisiis tähendama täkujärve, vaid suurjärve. Suurjärve sellepärast, et Orivesi on mitmest järvest (selkä) moodustunud järv. Kohanimedes peitub ju mõnigi kord kummalisi, arhailisi sõnu. Jällegi Soomes on järv, mille nimi on Vanajavesi (tema suurim seklä on Vanajanselkä). Peab arvama, et see nimi ei tulene sõnast vana ( joom, viirg, jutt, jälg, kiiluvesi), vaid hoopis haukast, kulli tähendavast balti laensõnast (tänapäeva läti keeles vanags, leedu vanagas), mis muidu tänapäeva soome keeles ei esine. See tähendaks siis haukajärve, kullijärve.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar